Artikkel on rohkem kui viis aastat vana ja kuulub arhiivi, mida ERR ei uuenda.

Ekspert: me ei pruugi kunagi teada saada, mis Malaisia kadunud lennukiga juhtus

Foto: Reuters/Scanpix

Asjaolu, et kadunud Malaysia Airlinesi lennuki otsimisele kulub palju aega, on lennunduseksperdi sõnul normaalne. Säilib aga võimalus, et kunagi ei saada teada, mis lennukiga tegelikult juhtus.

Endine lennupääste koordineerimiskeskuse juht Tõnis Lepp rääkis „Ringvaates“, et kadunud Malaysia Airlinesi otsingud on ajamahukad, sest otsida tuleb Euroopa suuruselt alalt.

Lepp tõi näiteks, et aastate eest läks kaduma Tallinnast Antslasse teel olnud helikopter. Kaduma jäämise järel otsiti seda õhusõidukit üheksa päeva, kuigi kopter oli kukkunud kavandatud lennutee joonele.

Arlanda lennujaamast viie kilomeetri kaugusele kukkunud lennuki leidmine võttis Lepa sõnul aega kuus tundi.

Otsimise alla kuulub kogu ala alates sellest punktist, kus lennuk radaritelt kaob. Seega Euroopa suuruselt alalt lennuki otsimine on Lepa sõnul väga aeganõudev.

Õhusõiduki üles leidmine on ülikeeruline ülesanne, kuna arvesse tuleb võtta väga palju erinevaid aspekte, näiteks seda, milline oli lennuki võimalik lennusuund ning kui kauaks võis tal jätkuda kütust.

Transponderi välja lülitumine tähendab, et see ei suhtle lennujuhtidega. Reisilennukil on võimalik seda välja lülitada. Küll aga on lisaks transponderile veel mitmeid teisi süsteeme, mis siiski peaksid tööd jätkama.

Näiteks sõjaväeradarid leiavad kõiksuguseid lendavaid objekte, neid transponderi väljalülitamine ei puuduta. Kuid Malaysia Airlinesi reisilennuk kadus ka nende radaritelt.

Lepp pakkus järjest stsenaariume, mis võisid põhjustada kogu sidesüsteemi katkemise. „Järelikult selles lennukis juhtus midagi sellist, mida me ei tea – kõik said korraga hukka, kõik kaotasid korraga kõnevõime,“ oletas Lepp.

Võimalus on ka see, et kõik lennukis olevad inimesed kaotavad korraga teadvuse, lennuk lendab autopiloodil edasi kuni kütust jätkub ning kukub seejärel alla. Kuid sellisel juhul jääkisid Lepa sõnul tööle lennuki automaatseadmed, mis edastaksid hädasignaali.

Variant, et kõik tehnilised asjad läksid korraga rikki, ei ole Lepa hinnangul võimalik, sest siis hakkasid tööle süsteemid, mis ütleksid, et kõik süsteemid on korrast ära.

See, et hädakutsungeid ei tulnud, viitab Lepa sõnul asjaolule, et ikkagi kõik süsteemid oli välja lülitanud inimene.

Musta kasti otsimiseks on selle peal olemas väike raadiosaatja, mis saadab välja signaali, õrna piiksu. Väidetavalt on midagi sellist ka kuuldud. Sellest järeldab Lepp, et lennuk ei saa olla vee all.

Lepp ütles, et pealtnägijate märguandeid juhtunu kohta ei tasu pimesi uskuda, sest inimesed hakkavad saatma teateid ka asjade kohta, mida nad tegelikult ei ole näinud. Sama kehtib MH370 kohta, mille puhul tuli teateid, et lennukit nähti lendamas hästi madalal.

„Selle lennukiga juhtus midagi, mida varem pole juhtunud,“ ütles Lepp.

Lepa sõnul on tõenäosus 50:50 ja me ei pruugi me kunagi teada saada, mis selle lennukiga juhtus.

Malaysia Airlinesi reisilennuk Boeing 777-200 227 reisijaga ja 12 meeskonnaliikmega pardal, kadus radariekraanidelt 8. märtsil kui lendas Malaisia rannikulinnast Kota Bharust kirde pool mere kohal. Lennuk oli teel Kuala Lumpurist Pekingisse. Enamik reisijaid oli pärit Hiinast.

Toimetaja: Marju Himma

Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: