Rahvakogu kolm ettepanekut said aastaga seaduseks ({{contentCtrl.commentsTotal}})

Rahvakogu Tallinna lauluväljakul Postimees/Scanpix
Rahvakogu Tallinna lauluväljakul Postimees/Scanpix

Aasta jooksul pärast mullu 6. aprillil toimunud rahvakogu arutelupäeva on 15-st toonasest riigikogule tehtud ettepanekust seaduseks saanud kolm ning osaliselt ellu viidud või ellu viia lubatud veel neli.

Aasta alguses otsustas riigikogu vähendada erakonna asutamiseks nõutavat liikmete hulka ja valimistel osalemise kautsjonit, samuti karmistati karistusi keelatud annetuse vastuvõtmise eest, laiendati erakondade rahastamise järelevalve komisjoni volitusi ning suurendati valimiskünnise alla jäänud erakondade riigipoolset rahastamist.

Märtsis võeti vastu seadusemuudatused, millega kohustatakse parlamenti arutama rahva esitatud petitsioone.

Üks rahvakogu korraldajatest, e-Riigi Akadeemia programmijuht Liia Hänni peab otsustest olulisimaks just petitsiooniõigust. “Ühiskonnale oluliste teemade tõstatamine ei ole enam valitsuse, erakondade ja poliitikute monopol vaid seda saame me kõik kodanikena teha. Seadus nõuab, et leiaksime endale vähemalt tuhat mõttekaaslast, aga see ei ole kindlasti üle jõu käiv künnis, arvestades, kui võrgustunud on Eesti ühiskond,” märkis Hänni.

Vabaühenduste liidus EMSL töötav Urmo Kübar tõdes, et kuigi töö ettepanekutega käib riigikogu standardite järgi normaalses tempos, lasid poliitikud rahvakogu järel käest võimaluse oluliselt avaliku võimu ja kodanike koostööd tugevdada.

“Rahvakogu ajal oli selgelt tunda inimeste valmidust panustada ja seda mitte ainult valjuhäälsete nõudjatena, vaid kaasamõtlejatena. Kahjuks ei soovinud Riigikogu seda abikätt vastu võtta ning eelistas jääda oma tavapäraste suletud menetlusprotesside ja pigem tõrjuva hoiaku juurde,” märkis Kübar.

Kübar peab rahvakogu olulisimaks tulemuseks, et sellega näidati Eestis esmakordselt nii suures mahus kätte viis, kuidas ühiskonnale oluliste küsimuste arutellu saab sisukalt kaasata korraga nii huvirühmi, eksperte kui ka avalikkust.

“Pärast rahvakogu ei ole kellelgi õigustust öelda, et sellist asja ei saa teha ning et rahvas ei oleks huvitatud ega suuteline ka keerulistes küsimustes arukalt kaasa rääkima,” ütles Kübar.

Poliitikauuringute keskuse Praxis ekspert Hille Hinsberg märkis, et rahvakogu läbiviijad jälgivad edasi ka nende ettepanekute käekäiku, mille suhtes pole riigikogu selget seisukohta väljendanud.

“Eelkõige ootame konkreetsemat ajakava, millal valimisseadusega tegelema hakatakse. Pakutud muudatuse valimiste korralduses said põhjaliku mõjuhinnangu asjatundjatelt ning selge poolehoiu arutelupäeval. Seepärast on oluline valimiste teemat edasi käsitleda,” ütles Hinsberg.

Toimetaja: Marek Kuul

Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: