Tartu ülikooli rahvusvaheliste suhete teooria professor Eiki Berg ütles ERRi uudisteportaalile, et pole välistatud, et praegu Donetskis, Harkovis ja Luganskis olev konflikt võib viia inimohvriteni ja selle tulemusena võib omakorda sekkuda ka Venemaa sõjavägi.

"Mul on paraku see tunne, et olukord võib kontrolli alt väljuda. Paistab, et Ukraina keskvõim ei oma selget kontrolli sündmuste arengute osas Ida-Ukrainas. Ma ei usu ka, et praegu oleks Ukraina valitsusel väga suurt toetuspinda Ida-Ukrainas," rääkis ta.

Enim tekitab politoloogi sõnul muret see, et tänane konfliktikorraldus või see, kuidas riigid oma agressiivseid plaane teostavad, on täiesti mittekonventsionaalne. 

"Me ei näe seda, kuidas sõjaväe regulaararmee väeosad liiguvad üle piiri ja ründavad Ukrainat, vaid selleks on provokaatorid. Selleks on Venemaalt sisseimbunud mässajad, kes loovad ebastabiilse olukorra ja provotseerivad sellise konflikti, mis omakorda võib tähendada seda, et sekkub Vene sõjavägi," selgitas Berg.

Tema hinnangul ei ole välistatud ka see, et Vene sõjavägi võib kasutada Krimmis toiminud mudelit. "Antud juhul räägime maskides, ilma kõikide eraldusmärkideta sõduritest, kes on justkui omakaitseväelased ja üritavad piirkonnas kontrolli kehtestada," märkis politoloog.

Putini eesmärk on nõrga juhtimisega Ukraina

Eiki Berg tõdes, et Venemaa on võtnud suuna Ukrainale ning tasub mõelda, mida president Vladimir Putin tahab saavutada. 

"Ennekõike on tema eesmärk nõrga keskvalitsusega föderaliseerunud Ukraina. See, et teisel pool piiri on Vene sõjaväeosad n-ö ründamisvalmis, on tegelikult heidutus või jõudemonstratsioon, eesmärgiga sundida Kiievit järeleandmistele, et viia läbi siseriiklikud ümberkorraldused, föderaliseerida riiki ja sellisel moel olla rohkem Venemaast sõltuv. Nii suudab Venemaa Ukraina arengut paremini kontrollida," selgitas Berg.

Tema sõnul on praegu küsimus selles, kuivõrd Ukraina tunneb meelekindlust vastu hakata Putini ambitsioonidele.

"Kas tajutakse seda, et hääletu alistumine ei saa kesta igavesti nagu oli Krimmi puhul, kus on ukrainlaste valupiir, kuivõrd nad tajuvad seda, millises olukorras tuleb tingimata agressorile vastu hakata," arutles politoloog.

"Või leiab Ukraina, et on niivõrd abitu ja haavatav, et läheb venelastele järeleandmistele ja selle tulemusena hoiab riiki tervikuna koos. Aga see Ukraina, mis siis sünnib - nõrga keskvõimu ja föderaliseerunud struktuuriga - ei ole enam see Ukraina, mis ta täna on," lisas ta.

Bergi sõnul ei ole Ukrainal täna välist sõjalist tuge, sest NATOsse riik ei kuulu ja ükski teine maa pole valmis Kiievit sõjaliselt toetama. 

Põhiküsimus on tema sõnul selles, kuivõrd ukrainlased tunnetavad, et neil on võimalik sõjalise vastuhakuga Ida-Ukrainat oma kontrolli all hoida. "Selge on see, et kui küsimus on Ukraina iseseisvuse säilimises, siis mingisugusel hetkel ei ole lihtsalt pääsu sellest, kui peab hakkama vastu sellele, kes püüab seda iseseisvust hävitada," tõdes professor.

Lääne sanktsioonidest Bergi hinnangul Venemaa puhul kasu pole, sest viimane naerab nende peale. Eesti on tema sõnul üks vähestest, kelle sanktsioone on ellu rakendatud. Nimelt külmutas Eesti Sevastopoli linnapea varad.