Eesti linnade rahvastik vananeb ja väheneb järgmised 30 aastat ({{contentCtrl.commentsTotal}})

Kuressaare on üks neist linnadest, mille elanike arv rahvastikuprognoosi kohaselt kahaneb alla 10 000. Pildil Kuressaare kuursaal.
Kuressaare on üks neist linnadest, mille elanike arv rahvastikuprognoosi kohaselt kahaneb alla 10 000. Pildil Kuressaare kuursaal. Autor/allikas: Postimees/Scanpix

Juurde tuleb inimesi Tallinnasse, Tartusse ja Maardusse. Ülejäänutes, enam kui 10 000 elanikuga linnades aga rahvastik vananeb ning elanikke jääb neis vähemaks.

Täna avaldas statistikaamet Eesti linnade rahvaarvu rahvastikuprognoosi aastani 2040. Kokku vaadeldi 14 linna.

Statistikaamet toob ülevaates välja, et neile kahele eelmainitud trendile vaatamata on siiski linnade käekäik erinev. Tallinnat, Tartut ja Maardut kõrvale jättes, prognoosib statistikaamet, et maakonnakeskused kahanevad.

Veerandsaja aasta jooksul langeb neist viie linna, Haapsalu, Jõhvi, Võru, Valga ja Kuressaare, rahvaarv allapoole algset 10 000 elaniku piiri.

Samas aga linnaelanike osatähtsus suureneb ning maarahvastiku osatähtsus kahaneb. Kui praegu elab Eesti 14 suuremas linnas 59 protsenti Eesti elanikest, siis ligi 30 aasta pärast 61 protsenti.

Praeguste rahvastikusuundumuste (ränne, suremus, sündivus) jätkumisel kasvab Eesti elanikkonnas peamiselt Tallinna ja Tartu linna elanikkonna osatähtsus. Seda eriti Tallinna puhul. Kui praegu elab pealinnas 31 protsenti Eesti elanikkonnast, siis 2040. aastal on see näitaja 35.

Rahvastiku koosseis vananeb. Selle tulemusel muutub praegune seis, kus kahe tööealise elaniku kohta on üks ülalpeetav (alaealine või pensionär), paljudes linnades selliseks, kus ühe tööealise kohta on üks ülalpeetav ja selleks on enamasti pensioniealine inimene.

Linnade rahvastikuprognoosi koostamisel on arvestatud kõiki rahvastikuprotsesse: sündimust, suremust ja rännet.

Loomuliku iibe puhul kasvab sündimustrend perioodi lõpuks 1,8 lapseni naise kohta ning suremuse juures on arvestatud, et oodatav eluiga jätkab kasvamist. Välisränne on intensiivsem nooremates vanuserühmades ning siserändes toimub noorte linnastumine ja pereealiste eeslinnastumine.

Fakte rahvastikumuutuste kohta:

* aastal 2040 elab Eestis 1 195 00 inimest, mis on kümnendiku võrra vähem praegusest.
* elanikkond on keskmiselt tunduvalt vanem.
* sündide arv aastas väheneb.
* ülalpeetavate hulk tööealise suhtes väheneb.

Vaata linnade rahvastikumuutust SIIT.

 

 

 

Toimetaja: Marju Himma

Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: