Uuring: demokraatia vajab eestlaste hulgas veel hoiakulist kinnistumist ({{commentsTotal}})

Mitte kõik eestlased ei näe demokraatiat ainsa ja parima valitsemisvormina.
Mitte kõik eestlased ei näe demokraatiat ainsa ja parima valitsemisvormina. Autor/allikas: Postimees/Scanpix

Kuigi demokraatlikud normid on Eestis tugevalt kanda kinnitanud, on eestlaste hoiakutes demokraatia suhtes veel arenguruumi.  Näiteks oleksid mitmed elanikkonnarühmad valmis leppima ka mitmesuguste alternatiividega demokraatiale, selgub Tartu ülikooli teadlaste avaldatud Euroopa sotsiaaluuringu aruandest.

Eesti uuritavate andmed näitavad, et kaheksa Eesti elanikku kümnest peavad oluliseks, et riiki, milles nad elavad, valitsetaks demokraatlikult.

"Demokraatlikku riigikorda tähtsustavad kõige enam eesti rahvusest keskealised või eakamad kõrgharitud naised, samuti need inimesed, kes toetavad Reformierakonda, IRLi või sotsiaaldemokraate ning kelle leibkonna sissetulekud võimaldavad mugavat äraelamist," sõnas TÜ võrdleva poliitika vanemteadur Piret Ehin.

Uuringuraportist selgub, et teatud elanikkonnarühmades – venekeelsete elanike, mittekodanike, vähemharitute ja halvemini kindlustatud inimeste seas – märkimisväärne hulk neid, kes peavad demokraatlikku valitsemist vähe- või ebaoluliseks ja oleksid eeldatavasti valmis leppima mitmesuguste poliitiliste alternatiividega.

"Laiapõhjalise kodanikuhariduse ja üldise ühiskondliku sidususe suurendamise tähtsust demokraatia kindlustamisel ei tohiks nende tulemuste valguses alahinnata," nentis Ehin.

Hinnanguid demokraatia toimimisele iseloomustavad jätkuvalt kaks lõhet – lõhe postkommunistlike riikide ja vanade demokraatiate vahel ja Eesti-sisene lõhe eesti ja vene kodukeelega elanike vahel. Need kaks lõhet on omavahel tugevalt seotud: Eesti suutlikkus vanadele demokraatiatele järele jõuda sõltub olulisel määral sellest, kas ja kuidas muutuvad siinse venekeelse vähemuse poliitilised hoiakud ja hinnangud.

"Ehkki Eesti tugev positsioon postkommunistlike riikide elanike demokraatiahinnangute pingereas annab tunnistust siinsest reformiedust, võiks Põhjamaadega sarnasele demokraatiaga rahulolu tasemele jõudmine olla paslik pikaajaline ühiskondlik eesmärk," arutles Ehin, lisades, et see on vajalik ka seetõttu, et toimiv demokraatia on üks olulisemaid elukvaliteeti ja eluga rahulolu määravaid tegureid.

Aruande eesmärk oli kaardistada Eesti elanike suhtumist demokraatiasse, kasutades andmeid Euroopa sotsiaaluuringust, mille raames küsitleti 2012. aasta teises pooles ja 2013. aasta alguses 2380 Eesti elanikku. Uuring hõlmab ka 23 Euroopa riigi võrreldavaid andmeid.

Toimetaja: Marju Himma



ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.
Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: