Ligi: halbadel aegadel on eelarvepuudujääk normaalne
Rahandusminister Jürgen Ligi sõnul on halbadel kasvuaegadel ja ühekordsete mõjude tõttu puudujäägis eelarve loomulik ning Eesti puhul, kus see on alla 1% SKT-st, ei ole selles midagi ülejõu käivat. Struktuurne eelarvepositsioon peab aga ministri sõnul olema vähemalt tasakaalus.
Rahandusministri sõnul on viimaste päevade ajakirjanduslikud käsitlused olnud valitsust alusetult süüdistavad. Ligi viitas Eesti Päevalehe hiljutisele juhtkirjale, kus tema hinnangul vihjati sellele, et majandusprognoosi võltsitakse valimiste puhul suuremaks.
"Milles valitsust veel süüdistatakse? Kas süüdistatakse ka statistika võltsimises või valeraha tegemises. Riik ei ole selline. Ligi ei prognoosi ise. Ligi esitleb oma majas tehtud sõltumatut prognoosi. Sõltumatus on tagatud uute Euroopa aktidega," rõhutas rahandusminister valitsuse pressikonverentsil.
Kui küsimus on prognoosi liigses optimistlikkuses, siis Ligi hoopis kardab, et tema konservatiivne hoiak võib rahandusministeeriumi ametnike prognoose konservatiivsuse suunas ahistada. "Kardan sellist inimlikku mõju, aga nad on sõltumatud," kinnitas ta ja rõhutas, et järgmise aasta eelarve tehakse ikkagi alles augustiprognoosi järel.
Minister selgitas, et eelarve struktuurne tasakaal on kirjutatud baasseadusesse ja see ongi alus, mille järgi Euroopa eelarveid teeb. "See tähendab ühekordsete mõjude mahaarvamist. Ja ka seda, et halbadel aegadel on nominaalne puudujääk loomulik."
"See tähendab ka, et riik ei võimenda majandustsükleid üle. Kaasaegne eelarvepoliitika räägibki struktuursetest näitajatest, arvestades seda, et nominaalset tuleb ka vaadata. Aga mitte sellel tasemel, et raha kas on või ei ole," selgitas ta.
"Kui ma jään ühe kuu palgata, kui Taavi [Rõivas] mind vallandab, siis see ei tähenda, et mul poleks hoiuseid, millega poodi minna. Sama on riigil. Kui majandusel läheb natuke kehvemini, siis peab olema pangast natuke raha võtta, enne kui valitsus suudab reageerida sisuliselt," tõi Ligi näiteks.
Ministri sõnul tuleb ühiskonnana aru saada, et eelarve tasakaal ei ole ühe sõnaga väljendatav, vaid keeruline näitaja.
Tänane valitsus on jõudnud kokkuleppele hoidmaks väikest struktuurset ülejääki, milleks on järgmisel aastal 0,2% järgmisel aastal. "2016. aastal ei pruugi me seda halbade asjade kokkulangemisel suuta hoida, aga tasakaal on kindel."
Toimetaja: Priit Luts