Liikumispuudega inimesed: töövõimereform vähendab sissetulekut ja piirab teenuseid ({{commentsTotal}})

TTÜ õigusteaudse tudeng Sven Kõllamets
TTÜ õigusteaudse tudeng Sven Kõllamets Autor/allikas: Postimees/Scanpix

Töövõimereform kaotab küll töövõimetuspensioni ning hindab inimese töövõimekust, kuid ähvardab kärpida ka näiteks liikumispuudega inimeste sissetulekut ning elutähtsaid teenuseid.

Täna korraldas Eesti liikumispuudega inimeste liit (ELTL) konverentsi, kus muuhulgas nõuti vastsetelt tervise- ja tööministrilt Urmas Kruuselt ning sotsiaalministrilt Helmen Kütilt selgitust, kas uue töövõimereformiga karistatakse liikumispuudega inimesi.

Sotsiaalministeeriumi reformikavaga muutub põhimõte töövõimetust ja töövõimelisest inimesest. Kui varem hinnati inimese töövõimetust, siis järgmise aasta suvest määratakse tööealisele puudega inimesele protsent, mil määral takistab erivajadus töötamist.

Kui inimene aga saab töötada, väheneb talle makstava töövõimetuspensioni summa.

ELILi juhatuse liige Tom Rüütel kirjeldas, et praegu kasutavad paljud liikumispuudega inimesed töövõimetuspensionit selleks, et sõita tööle. "Uskuge mind, see summa kulub täpselt ära," ütles Rüütel.

Kui aga töövõimetuspensioni summa palga tõttu väheneb, tuleb transpordile kuluv summa siiski kuskilt võtta ning ilmselt tuleb see raha palga arvelt. See omakorda ei jäta eriti palju raha muude elamiskulude katteks, nentis Rüütel.

Sven Kõllamets on Tallinna tehnikaülikooli õigusteaduse 2. kursuse tudeng ja TTÜ erivajadustega tudengite esindaja.

Ta kirjeldas, et kui liikumispuudega inimesel on tarvidus minna tööle või vabatahtliku töö korras kuhugi esinema, siis on see inimene sunnitud raha võtma oma säästudest, kuna kohalik omavalitsus (KOV) menetleb transporditaotlust väga pikalt.

Lisaks tõi ta näite, et enamasti pole rehabilitatsiooniteenust võimalik saada pärast tööpäeva lõppu. Nii ostavadki mitmed puudega inimesed, sh ka tudengid juurde massööriteenust, et suuta käia tööl või koolis.

Nii kulubki Kõllametsal ühes kuus lisanduvale 130 eurot taastusravile, millele lisandub veel 100 eurot, mis kulub rehabilitatsiooniteenusele.

Nii valitsuse kui ELTLi esindajad nõustusid, et reformi keskmesse on liialt tugevalt tõusnud raha.

Tervise- ja tööministri Urmas Kruuse hinnangul on tegemist murrangulise muutusega, millega ühiskond püüab tuua inimesed tagasi tööturule sõltumata nende töövõimest.

Kruuse sõnul võimaldab tööturule sisenevate inimeste hulk kasvatada maksutulu ning anda erivajadusega inimestele võimekus end muuta sõltumatumaks töövõimetuspensionist.

Sotsiaalminister Helmen Kütt leidis, et Eesti ühiskond pole nii rikas, et jätta ühtki inimest tööturult kõrvale. Nendest 22 protsendist tööealisest inimesest, kes praegu töövõimetuse järgi tööle ei sobi, pole Küti sõnul kasu kellelegi.

Maaomavalitsuste liidu nõunik Mailis Kaljula ütles, et kohalikud omavalitsused on praeguses reformikavas jäänud kõrvale, kuid reform mõjutab ka neid.

"Selge on ka see, et kui kellegi õigused suurenevad, siis kasvavad kellegi kohustused," märkis Kaljula. Kui seni pole pidanud inimesed töövõimetuspensioni saamiseks eriti midagi tegema, siis uue süsteemi kohaselt peab inimene ise olema tulevikus aktiivne, et vajadusel tõestada pensioni saamise vajadust.

Selleks peab erivajadusega inimene aga sõitma komisjoni juurde, kui Kaljula kirjelduse järgi puudub näiteks transport, võib juhtuda, et inimesel polegi võimalust liikuda.

Liikumispuudega inimeste olukorda kirjeldades ütles Sven Kõllamets, et riik on puudega inimestele pannud liialt suure bürokraatiakoorma.

Mõni liikumispuudega inimene saabki päeva jooksul vaid neli tundi istuda, kuid ta peab sellest veerandi kulutama erinevate paberite täitmiseks. Tarbetut aja- ja paberikulu annaks Kõllametsa sõnul vähendada ka e-riigi võimalusi paremini ära kasutades.

Nimelt saab tööandja praegu puudega inimese tööle võtmise pealt sotsiaalmaksusoodustust. Kuid selleks, peab raamatupidaja esitama igal kuul avalduse, ehkki e-maksuameti kaudu oleks võimalik seda ka töötajal hõlpsa vaevaga teha.

Lisaks võiks Kõllametsa sõnul ümber korraldada ka praegu kehtivate erinevate komisjonide killustatud süsteemi. Praegu määrab üks komisjon puude, teise kaudu määratakse rehabilitatsiooniteenuseid ning kolmas otsustab, mis abivahendeid inimene vajab.

Need otsused võiksid Kõllametsa hinnangul südida komplekssemalt ja samaaegselt. See omakorda tagaks jällegi selle, et puudega inimene ei peaks jääma töölt eemale näiteks tarviliku abivahendi puudumise või rehabilitatsioonil viibimise tõttu.

"Keegi ei tunne piinlikkust, kui ta kutsub politsei või kiirabi. Kuid kui puudega inimene küsib sellist elutähtsat teenust nagu transport, millele tal on ühelt poolt õigus, on see just kui ühiskonna kurnamine ja kulu," märkis Kõllamets.

Puudega inimeste soov töötada säiliks, kui kaoks riigipoolne skeptiline suhtumine puudega inimeste vajadustesse tehtud kulutustele.



Pandad jõudsid Hiinast Soome.

Fotod: Hiinast jõudis Soome kaks pandat

Hiinast teele asunud kaks hiidpandat maandusid tuisuses Helsingi Vantaa lennujaamas, kust jätkavad oma teekonda Ähtäri loomaaeda. Kaks pandat – Hua Bao and Jin Baobao – toodi Hiinast Soome kahe riigi vahelise 15-aastase teadusprojekti jaoks.

MUUTUV MEEDIAÄRI
UUDISED
Hannes Udde

Mida tasub teada 2017. aasta tulude deklareerimisel?

Alates 15. veebruarist saab esitada tuludeklaratsiooni 2017. aasta kohta. Maksu- ja tolliameti (MTA) teenindusosakonna juhtivspetsialist Hannes Udde tõi esile kõige olulisemad muudatused võrreldes eelmise korraga.

tehnikakommentaar
ojasoo ja EV100
Kersti Kaljulaid

President: ka Tiit Ojasoo väärib andestust

President Kersti Kaljulaidi sõnul ei tähenda teater NO99-le tehtud ettepanek lavastada Eesti Vabariik 100 presidendi vastuvõtt vägivalla heakskiitmist. Ühtlasi leidis president, et Tiit Ojasoo tehtut ei saa küll unustada, kuid ka talle tuleks andestada.

Külm ei tapa viirusi ja külmalaine ajal nakatumine ülemiste hingamisteede viirushaigustesse hoopis suureneb.

Külmetushaigusi pole olemas ja külm ei vähenda viirushaigusi

Ilm läks külmemaks ja ERR Novaatori lugejad on kahe päeva jooksul meilt neljal korral küsinud, kas külm tapab pisikuid ja kas nüüd väheneb külmetushaigustesse nakatumine? Vastused on ehk üllatavad ning paraku päris mitte see, mida ilmselt oodatakse.

ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.
Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: