Eelmisel aastal kontrollis tööinspektsioon laste töösuhete osas 23 tööandjat, kus tuvastati 42 rikkumist ning vormistati kaheksa väärtegu, vahendas "Aktuaalne kaamera".

Kõige rohkem tuvastati tööaja nõuete rikkumisi, kus alaealisi kohustati töötama pikemalt kui seadus lubab, näiteks 10 kuni 12 tundi ja pärast kella 20 õhtul või öösiti.

Tööinspektsiooni peadirektor Maret Maripuu sõnul on tähtsaim, et lapsed teeksid endale jõukohast tööd ja et oleks tagatud töötervishoiu ja -ohutuse reeglite järgimine.

"Tänasel päeval laienevad töötervishoiu ja tööohutuse reeglid vaid töölepinguga töötavatele inimestele, seega on meie huvi see, et oleks selgelt paigas, mida peab tööandja tegema, kui ta alaealise tööle võtab, et lapsevanem teaks, mis ühe või teise lepingu eelistamine endaga kaasa toob," rääkis Maripuu.

Tööinspektsioon teeb järelevalvet nendele lepingutele, mis on sõlmitud töölepinguseaduse alusel, kuid alaealisi võetakse tööle ka käsundus- või töövõtulepingu alusel.

Tööinspektsiooni nõuniku Niina Siitami sõnul kaitseb aga alaealist just tööleping. "Sellega laienevad talle kõik sotsiaalsed garantiid, saada puhkust, olla kindlustatud. Peale selle ta allub n-ö tööandja juhtimisele ja kontrollile. Tööandjal on kohustus tagada talle tervislikud ja elukaitsvad töötingimused," selgitas Siitam.

Tema sõnul töölepinguid väga varmalt ei sõlmita, sest nii mõnedki tahavad minna mööda tööinspektori nõusolekust, mida tuleb taotleda kuni 14-aastase tööle palkamisel.

Sotsiaalkomisjoni esimees Heljo PIkhof arutles, kas seadusi saaks muuta nii, et edaspidi saaks alaealist tööle võtta üksnes töölepingu seaduse alusel.

"Mis puudutab käsunduslepingut ja töövõtulepingut, siis võib-olla see üldse alaealiste töötamise puhul välistada ja jätta ainult sellistel juhtudel, kui on näiteks tegu kultuuriasutuses esinemisega, spordi reklaamimisega jne," rääkis ta.

Eesti vaesuse ja tõrjutuse vastase võrgustiku ekspert Ivar Tröner ütles, et Eestis pole ülevaadet, millises vanuses noored sisenevad tööturule ja kui palju on üldse töötavaid noori. Ta lisas, et lastevanematelt saadud info kohaselt on murekoht see, kui tullakse ära kaheksandast või üheksandast klassist, et minna tööle.

Eesti probleem on tema hinnangul palgavaesed, kes teevad küll täiskohaga tööd, kuid ei tule palgaga välja.