Uuring: eestlased peavad eesti rahva õigeks usuks maausku ({{commentsTotal}})

Noorte ja kõrgharitute hulgas levivad uue vaimsuse praktikad.
Noorte ja kõrgharitute hulgas levivad uue vaimsuse praktikad. Autor/allikas: Reuters/Scanpix

Kõrgharitute hulgas levivad uue vaimsuse praktikad, paljud usuvad maaväliste tsivilisatsioonide olemasolusse ning enam kui pooled vastanuist leiavad, et eesti rahva õige usk on maausk.

Tartu ülikooli usuteaduskonnas valmis uuring, milles vaadeldi Eestis enim levinud individuaalseid religioosseid enesemääratlusi.

Küsitluse koostaja, Tartu ülikooli religiooniuuringute vanemteadur Lea Altnurme rääkis, et 1100 küsitletuga läbiviidud uuringu põhjal määratles end kristlastena viiendik eestlastest ning pooled muust rahvusest inimestest.

"Samas kristluse toetuspind on suurem kui end kristlastena määratlenute hulga järgi võiks arvata," ütles Altnurme. 55 protsenti eestlastest ja 77 protsenti muust rahvusest inimestest arvasid, et kristlik õpetus on moraalseks inimeseks kasvamise alus. 60 protsenti eestlastest ja 75 protsenti muust rahvusest inimestest nõustus väitega, et neile meeldivad kristlikud põhimõtted.

Uue vaimsuse praktikaga nagu jooga, meditatsioon ja vabastav hingamine on viimase viie aasta jooksul tegelenud 20 protsenti vastanutest.

67 protsenti nõustus väitega, et nad usuvad vaimsesse enesearengusse selles mõttes, et teadlike enesesisenduste ja vaimete praktikate, nagu näiteks meditatsiooni abil on võimalik muuta iseennast, oma elu ja maailma enda ümber.

Uue vaimsuse pooldajaid on kõige rohkem 20. eluaastates noorte ja kõrgharitute seas.

Uuringust nähtus, et maaväliste tsivilisatsioonide, mille esindajad külastavad aeg-ajalt meie planeeti, olemasolusse uskus 43 protsenti vastanutest. Sellesse, et inimtsivilisatsiooni tõid maale olendid teistelt planeetidelt 22 protsenti ja sellesse, et suurriikide valitsused teevad koostööd tulnukatega, kuid varjavad seda oma rahva eest – 16 protsenti.

"Need olid uskumused, mida uskus märkimisväärselt rohkem mehi kui naisi. Tavaliselt pooldavad religioosseid uskumusi rohkem naised kui mehed," sõnas Altnurme.

"Maausu kohta ei osanud muust rahvusest inimesed midagi eriti arvata ja see on mõistetav," tõdes Altnurme. Samas 61 protsenti eestlastest nõustus väitega, et Eesti rahva õige usk on maausk. Samas maausulisena määratles ennast ise vaid 4 protsenti eestlastest.

Religioonivastastest hoiakutest:

* Väitega, et religioon takistab inimese vaba vaimset arengut nõustus 28 protsenti vastanuist.

* Väitega, et kirik on mõeldud massidega manipuleerimiseks ja nende kontrolli all hoidmiseks nõustus 35 protsenti vastanuist.

*Ateistiks ehk jumala ja muu üleloomuliku eitajaks pidas end 10 protsenti vastanutest.

* 58 protsenti vastanutest nõustus väitega, et neil on oma usk, mis on sõltumatu eri kirikutest ja religioonidest.

*49 protsenti vastanuist nõustus väitega, et nad ei pea ennast usklikuks, kuid neil on suur huvi erinevate religioonide ja vaimsete õpetuste vastu.

Toimetaja: Marju Himma



Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: