Kultuurianalüütik: Ukraina on postkoloniaalne riik ({{commentsTotal}})

Mõkola Rjabtšuk (Mykola Riabchuk)
Mõkola Rjabtšuk (Mykola Riabchuk) Autor/allikas: Okupatsioonide muuseum

Ukrainlasest poliitika- ja kultuurianalüütik Mõkola Rjabtšuk leiab, et kui Eesti puhul saab tõesti öelda, et Nõukogude Liidu aeg oli puhas okupatsioon, siis Ukrainas oli asi keerulisem, sest osa Ida-Ukrainast oli enne Vene impeeriumi ja NSVL-i nagu eikellegimaa.

"Venemaa ja Ukraina on natukene nagu Robinson Crusoe ja Reede," selgitas Rjabtšuk ERRi uudisteportaalile antud intervjuus, viidates briti kirjaniku Daniel Defoe maailmakuulsale romaanile.

Robinon Crusoe suhtub Reedesse heatahtlikult, nad saavad hästi läbi, kuid nende suhe on ebavõrdne, sest üks arvab, et ta peab teist õpetama, jätkas analüütik.

"Kui Reede hakkab mingeid nõudmisi esitama, et ise oma identiteeti määrata või kasutada oma kohalikku keelt, siis on ta läinud hulluks. Või on ta kellegi teise, näiteks USA või Poola mõju all, sest ta ise ei suuda ju sellistele mõtetele tulla, keegi pidi teda õpetama," rääkis Rjabtšuk.

Ta tunnistas, et tegu on mudeliga, millel on oma nõrkused, kuid sellise võrdluse eesmärgiks on rõhutada seda, et vähemalt osa ukrainlastest jäid Nõukogude Liidus propaganda ja sõjalise surve koosmõjul uskuma, et nad sõltuvad Venemaast. Venelased vaatasid ukrainlastele ülevalt alla - nad on küll vennasrahvas, aga selline, keda tuleb järele aidata, kaitsta ja õpetada.

Näiteks Ida-Ukraina muudeti Nõukogude Liidus näidispiirkonnaks ja sealsed elanikud olid oma staatuse üle väga uhked. Sinna toodi tööle palju inimesi teistest Nõukogude Liidu piirkondadest ning tööstuskeskus oli osa nn Donbassi identiteedist. Aga samas tunnetasid elanikud, et nende edu taga oli Moskva abistav ja juhtiv käsi, ütles Rjabtšuk.

Tema sõnul Balti riikide ja Poola kohta see mudel niivõrd ei kehti, aga Ukraina ja Valgevene puhul leiab sealt mitmeid elemente, mis aitavad mõista nende suhteid Venemaaga. "Kesk-Aasia (Kasahstani, Türkmenistani, Tadžikistani jt - toim.) puhul kehtib kolonialismi mudel kõige rohkem," märkis analüütik.

Seejuures on oluline nii see, et Venemaa suhtus nendesse piirkondadesse patroniseerivalt, kui ka see, et nende piirkondade inimesed hakkasid seda juttu ise uskuma - nad tundsid, et nad sõltuvad Venemaast ja vajavad nende abi.

"Tõesti, Ukraina nimetamine postkoloniaalseks riigiks on vastuoluline lähenemine. Esiteks tugineb valdav enamus postkolonialismi teooriast Aasia ja Aafrika riikide näidetele ja Kesk- ja Ida-Euroopasse on seda raske üle tuua. Teiseks keskenduvad postkolonialismi käsitlevad teooriad kultuurile, kuid politoloogid suhtuvad kultuuripõhistesse lähenemistesse väikese umbusuga. Kolmandaks on nende riikide elanikel psühholoogiline barjäär - nad arvavad, et koloniseerimine oli miski, mis puudutas ainult kolmanda maailma riike," selgitas Rjabtšuk.

Mõkola Rjabtšuk pidas eile okupatsioonide muuseumi Ukraina-teemaliste mõttekodade raames loengu "Nõukogude Ukraina lõpp. Mis saab edasi?".



ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.
Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: