Ekspert: vaktsineerida tuleks ka vanemaid inimesi ({{commentsTotal}})

Autor/allikas: Postimees/Scanpix


Kuna kõige enam surmasid esineb väikelaste ja vanurite hulgas, on üha enam hakatud rääkima vanemate inimeste vaktsineerimisest. Grippi kõrvale jättes on veel terve rida nakkushaigusi, mille suhtes võiksid vanemaealised inimesed kaaluda kaitsepookimist, rääkis terviseameti epidemioloogianõunik Kuulo Kutsar ERRi uudisteportaalile antud intervjuus.

Peamiselt vaktsineeritakse lapsi ja noori, kuid kuidas on vanuritega ja mille vastu tuleks neid vaktsineerida?

Vanuritega on lugu selline, et neid tuleks tõepoolest vaktsineerida, kuna pärast 50.-60. eluaastat hakkab immuunsüsteemi funktsionaalsus tasapisi langema ehk hakkab tekkima immuunpuudulikkus, mistõttu muutuvad vanemad inimesed nakkushaiguste suhtes üha vastuvõtlikumaks.

Esiteks peaks vaktsineerima gripi vastu ja seda oleks soovitav teha enne iga gripihooaja algust. Teiseks on väga soovitatav vaktsineerida pneumokokinakkuse vastu, mis inimestel avaldub tavaliselt kopsupõletikuna, halvemal juhul ajukelme põletiku ehk meningiidina.

Kolmandaks oleks üle 50-60-aastaseid soovitav vaktsineerida vöötohatise vastu. Seda põhjustab inimesel tuulerõugete viirus, mis võib organismi sattuda lapseeas, aga võib jääda organismi latentsena ehk ooteolekus ning lööb välja alles vanemas eas. Vanematel inimestel kulgeb see väga vaevaliselt.

Selle viiruse nimetus ongi tuulerõugete-vöötohatise viirus ning oleks väga hea, kui inimene sellesse üldse ei nakatuks. Sestap tasuks lapsi vaktsineerida ka tuulerõugete vastu.

Eesti immuniseerimiskavas on kirjutatud, et alates 25. eluaastast vaktsineeritakse inimesi difteeria vastu iga 10 aasta järel. Kuigi vaktsiin on tasuta, siis väga paljud inimesed ei kasuta võimalust end vaktsineerida lasta.

Võib-olla on mittevaktsineerimise üheks põhjuseks asjaolu, et difteeriat ei ole Eestis kaua esinenud. Kuid Venemaal ja Lätis on seda igal aastal, mis tähendab, et seda võib hõlpsalt naaberriikidest siia tuua.

Sama lugu on teetanusega, mille vaktsiin manustatakse koos difteeria omaga. Teetanuse spoorid ehk haigustekitajad on ka Eestis pinnases olemas ning iga paari aasta tagant esineb paar haigusjuhtu. Ehk et nakatumiseks võib piisata mullaosakeste sattumisest haava.

Difteeriat seevastu pole ammu esinenud, sest selle vastu on inimesi vaktsineeritud liitvaktsiiniga. See hoiab tagasi võimalust nakatuda neil, kes pole vaktsineeritud. Samas aga esineb difteeriat nii Lätis kui Venemaal ning viimased Eestis esinenud difteeriasse nakatumise juhud olidki 2001. aastast, kui kaks Narva elanikku käisid Venemaal naasid sealt haigusega.

Kuidas on lastehalvatusega – kuidas see levib ja mis juhtub, kui laps selle saab?

Lastehalvatus on raskekujuline kesknärvisüsteemi nakkushaigus, mida levitab inimene eeskätt oma roojaga. Haigus kulgeb väga raskelt – halvatustega, kui see halvatus peaks tabama hingamisteid, lõppeb see surmaga.

Halvatus tekib väga kiiresti, kuid surmajuhtude arv ei ole suur. Ka Eestis ei olnud minevikus suur, kuid see haigus invaliidistab.

Ka Eestis on möödunud sajandi keskel olnud lastehalvatuse puhanguid.

Lastehalvatustõve puhang oli Eestis 1958. aastal, mil haigestus 986 inimest. Eestis saadi sellest võitu tänu väga heale vaktsiinile, mille muide andis toona Nõukogude Liidule kasutada USA. Vaktsiini oli vaid aasta varem hakatud katsetama USAs.

Taoline vaktsiinitüve kasutuselevõtt oli ebatavaline ning annab tõestust toonase lastehalvatuse puhangu tõsidusest. Vaktsiini toodeti Moskvas ja ühena esimestest anti see kasutamiseks Eestile.

Tänu sellele vaktsiinile lõppes lastehalvatuse epideemia 1961. aastal. Kuid praegusel ajal on lastehalvatuse sissetoomise võimalus arenenud riikidesse taas suurenenud, sest reisitakse palju ning palju liigub ka sõjapõgenikke.

Põhiliselt toovad poliomüeliidi viirust Eurooapasse Süüria sõjapõgenikud. Lisaks sellele on püsivateks haiguskolleteks Afganistan, Pakistan ja Nigeeria. Pakistanis on raskendatud ka vaktsineerimispüüded, sest al-Qaeda liikmed tapavad tervishoiutöötajaid, arvates, et vaktsineerimisega püütakse neid steriliseerida.

Rotaviirusest põhjustatud haigus läheb ju 24 tunniga üle. Miks selle vastu üldse siis vaktsineerida?

Rotaviirusnakkus on eeskätt esimeste elunädalate ja -kuude nakkus. See levib väga kergesti, sest kõhulahtisusega haige levitab viirusi rooja ja oksemassidega.

Tekib intensiivne kõhuvalu ja kõhulahtisus. Kuna kõhulahtisus on väga tugev, kaotab laps lühikese ajaga vedelikku, mistõttu võib tundide jooksul tekkida lapsel ohtlik vedelikukadu.

24 tunniga siiski haigus üle ei lähe. Lapse päästab kiire vedeliku asendamine. Kui on kergekujulisem haigus, siis on võimalik vedelikku manustada suu kaudu. Kui aga on raskekujulisem haigus, siis veeni kaudu. Kõhulahtisus püsib 2-5 päeva, kuni ka kaks nädalat.

Rotaviiruse vastu on võimalik alates 1. juulist tasuta vaktsineerida ning seda antakse lastele esimestel elukuudel koos teiste vaktsiinidega.

Toimetaja: Marju Himma



Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: