Võrdõigusvolinik: kooseluseadus ei keela ära isiklikke veendumusi ({{commentsTotal}})

{{1398794700000 | amCalendar}}

Samasooliste inimeste kooselu seadustamine Eestis ei puuduta inimeste isiklikke veendumusi, leiab soolise võrdõiguslikkuse ja võrdse kohtlemise volinik Mari-Liis Sepper.

Riigikogu on asunud arutama, kas seadustada samasooliste inimeste kooselu.

ETV saade "Vabariigi kodanikud" võttis samuti teemaks, kas tegu on normaalse ühiskonna juurde kuuluva sammuga inimeste võrdsete õiguste tagamisel või riivab see mingeid teisi väärtusi ja kokkuleppeid.

Kultuurikriitik Mihkel Kunnus märkis, et on mõttetu rääkida tolerantsusest millegi positiivse ja neutraalse suhtes, kuna tolerantsus põhimõtteliselt eeldab, et tolereeritav nähtus on a priori vastuvõetamatu.

Tallinna ülikooli kultuuriteooria doktorant Tarmo Jüristo leidis, et homoseksuaalsus pole tolerantsiobjekt.

"Selle juures ei saa õigustatult tekkida küsimust, kas ma seda sallin või ei salli. See ei ole lihtsalt kellegi teise asi," selgitas ta.

Soolise võrdõiguslikkuse ja võrdse kohtlemise volinik Mari-Liis Sepper märkis, et kooseluseaduse vastuvõtmisel jääb see veendumus ja vabadus kõigile alles, kas isiklikul tasandil tunda empaatiat, sümpaatiat või antipaatiat.

Ta tõi välja, et täna räägime kooseluseaduse eelnõust ja sellest, kas Eesti riik peaks reguleerima faktiliselt koos elavate inimeste elu ning andma neile samasuguse kaitse nagu põhiseadus või perekonnaseadus annab abielulistele suhte.

"See, kas kellelegi meeldib või ei meeldi, et on olemas geipaarid-lesbipaarid; need sügavalt isiklikud veendumused võivad jääda. Selle seaduse kontekstis keegi ei keela neid ära ega ürita tungida kellegi kõige sügavatesse südamesoppidesse. /.../ Kooseluseadus aitab kaasa sellele, et Eesti ühiskond muutuks tolerantsemaks," rääkis Sepper.

Ta tõi välja, et 2012. aastal uuriti elanike arvamust selles küsimuses ja pooled küsitlusele vastanud olid nii samasooliste kui ka erinevast soost paaride kooselu reguleerimise poolt.

"Me ei tohi ära unustada, et see seadus on sooneutraalne ja see on väga oluline ka paljudele heteropaaridele, kes ei pea enam vajalikuks tänapäeval abielluda või nad ei ole selleks valmis," lisas Sepper.

Ajakirjanik ja kristlane Toivo Tänavsuu ütles vastulausena, et kooseluseadus surutakse riigikogus läbi väga kiiresti ja räige propagandaga, kuidas homoseksuaalseid kooselusid seadustamata ei saa Eesti tsiviliseeritud euroopaliku ühiskonna liikmeks.

"See on räige vale, mida kultiveeritakse minu arust väga vastutustundetult," leidis Tänavsuu.

Jüristo märkis, et seadusi menetleb riigikogu häälteenamusega ja kui koalitsioon toob eelnõu sisse, siis reeglina need kipuvad Eestis läbi minema - kuna eelmine koalitsioonipartner Isamaa ja Res Publica Liit (IRL) ei nõustunud justiitsministeeriumi poolt 2009. aastal välja töötatud sooneutraalse kooseluseaduse arutamisega, ei tõusnud see teema siiani päevakorrale.

"See on pikk protsess, mis on kogu aeg käimas olnud. Nüüd tekkis võimalus: kadus ära see tõke või see probleem, mis siiani pidurdas, ehk IRL," ütles ta.

Tänavsuu tõi välja, et Eesti suurimale petitsioonile kooseluseaduse vastu on alla kirjutanud üle 38 000 inimese ning arvestama peaks ka nende inimeste seisukohtadega.

Kunnus toonitas, et kooseluseadus pole seotud millegi pealesurumisega, vaid see on vabaduse andmine.

"Väga lihtsalt saaks öelda, et ma olen üldiselt selle poolt, et homoseksuaalsust ei peaks reguleerima riik. Samamoodi leian ma ka, et sõna "neeger" kasutaja mingi rassi alavääristamiseks on mölakas, mitte kriminaal. Samamoodi see, kellega abielluda, peaks olema moraali ja inimese seesmise äratundmise küsimus, mitte riigi reguleerida. /.../ Riiklik sanktsioneeriv ja piirav tugi kaob ära, sisemine selgroog jääb alles," selgitas ta.

Sepper lausus, et õigusriiki ja demokraatiat tunneme just selles küsimuses, kuivõrd ka vähemusgruppide põhiõigused on tagatud.

"Kui me [sooneutraalse kooseluseaduse küsimuses] rahvahääletuse korraldaksime, siis me annaksime võimaluse nullida ära vähemuste õigused. Inimõiguste juristina oleksin selles küsimuses väga ettevaatlik," lisas ta.

Tänavsuu jäi seisukohale, et referendum on absoluutselt hädavajalik.

"Nagu volinik meile teada andis: eestlased on üks kultuuritu rahvas. Me defineerime praegu ümber ühiskonna alust. Mida siin praegu laua taga öelda tahetakse, on see, et meie esivanemad, kes pidasid traditsioonilist pere oluliseks, olid neandertaallased, ei saanud päris hästi aru asjadest, aga nüüd viimastel aastakümnetel on maailm niivõrd edasi arenenud," ütles ta.

Toimetaja: Anna-Liisa Villmann



ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.
Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: