Urmo Kübar: "Teeme ära!"-harjumus ({{commentsTotal}})

Autor/allikas: Postimees/Scanpix

Homme on jälle see päev, kui loodetavasti kümned tuhanded inimesed üle Eesti saavad kokku "Teeme ära!" talgutel. Erinevaid talguid toimub tänavu üle 1700 ja ikka nii, nagu juba harjunud oleme - ei tule keegi teine ütlema, et näiteks Emmastes on vaja just spordiväljakut või rannaäärt koristada või Vastseliinas puuriitu laduda. Tehtud saavad need asjad, mida kohalikud inimesed enda jaoks oluliseks peavad ja koos ära teha tahavad.

"Teeme ära!" on üks kaunimaid ja võimsamaid kodanikualgatuse manifeste Eestis, täis mingit mõnusat eneseteadlikkust: meie teeme ja tulge teie ka, saame veel paremini tehtud. Ent kui te ei tule, ega siis vajalikud asjad selle pärast tegemata saa jääda.

Seitsme aastaga on "Teeme ära!" ilmselt paljudele juba harjumuseks kujunenud. Umbes nagu jõulud perega, laulupidu, valimised või muu selline, mille puhul ei küsita endalt igal aastal uuesti, et kas minna, vaid pigem kuidas ma seekord osalen, kui see aeg jälle käes. Samas näitab eelmise aasta lõpus läbi viidud uuring, et moel või teisel vabatahtlikke on Eestis siiski vaid 31% elanikest. Umbes sama palju kui Euroopa Liidus keskmiselt, ent siiski kasvuruumi sellise harjumuse levikuks on kõvasti.

Harjumused, olgu nad head või halvad, töötavad üsna ühtmoodi. Ilmselt ei veetnud paljud meist täna hommikul pikalt aega küsimusega, kas pesta hambaid enne või pärast duši all käimist või millises järjekorras võtta ette riietumine, hommikusöök ja värsked ajalehed. Ju tegime seda küllalt automaatselt nii, nagu igal hommikul. Niimoodi harjumused toimivadki. Mingi märguanne - näiteks äratuskell - käivitab meis teatud rutiini, mille sooritamisega kaasneb tasu, olgu selleks siis värske kohvisõõm või reibas tunne pärast jooksmas ja duši all käimist.

See tähendab, et harjumusi saame kõik endale luua - ja ka välja harjutada, selliseid rutiine teadlikult murdes või teistega asendades. Näiteks nikotiini tekitatav füüsiline sõltuvus kaob kiiremini kui harjumus teatud hetkedel, näiteks kohvijoomise järel, suits läita.

Eelmise sajandivahetuse paiku murti Ameerikas pead, kuidas tekitada inimestes hammastepesu harjumust. Elatustaseme tõus oli toonud rahva toidulauale üha rohkem töödeldud ja suhkrurikkaid roogi, mis aga teadagi hambaid rikuvad. Esimese maailmasõja eel sõdureid värvates leiti noormeeste hammaste olukord olevat niisugune, et kehva suuhügieeni nimetati lausa rahvuslikuks julgeolekuriskiks.

Tervishoiuametnikud, arstid ning hambapastatootjad proovisid üht- ja teistpidi, ent sajandi alguses kuulus hambapastatuub kodusesse hügieenivarustusse ikka vaid 7% ameeriklastest. Murrang saabus siis, kui Pepsodent hakkas oma pastasse lisama natuke sidrunhapet ja mündiõli, millel iseenesest hammaste puhtusega mingit pistmist pole. Küll aga tekitavad need pesemisel suhu meeldivalt õhetava, värske tunde - ehk selle "tasu", kinnituse, et nüüd on hambad tõesti puhtad. Õige pea hakkame seda vajama ja oleme väga häiritud, kui mingil põhjusel hambaid pesta ei saa. Nii leiduski tuub hambapastat kõigest kümme aastat hiljem juba 65% jänkide vannitoakapis.

Vabatahtlikul tegevusel on palju häid tagajärgi, mida selle propageerijad une pealt loetleda oskavad. Ent vast kõige olulisem on, et see on pagana äge. Tallinnas F-hoonesse sööma minnes on mul tore vaadata pinke, mille tarvis tunamullusel talgupäeval laudu saagisin; või siis Kultuurikatla Aias üht suurt kinnimüüritud auku, mille jaoks eelmisel aastal telliseid kohale kärutasin. Veel tähtsam on aga see, et "Teeme ära" talgupäev on mu jaoks üks neist hetkedest, kus tunnen, et just sellises Eestis ja nende inimestega koos mulle meeldibki elada. Ma vajan seda tunnet, nii et jah, olen talgusõltlane.

Seega - hoidkem pöialt, et homme oleks ilus ilm, ning kes veel ei ole endale talguid välja valinud, vaadaku www.teemeara.ee, mida tema kandis homme tehakse. Ja pangu ka end juba täna kirja, et talgujuht tulijate arvuga arvestada teaks. Head talgupäeva!

Toimetaja: Oliver Kahu

Allikas: Vikerraadio päevakommentaar



ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.
Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: