Bergi sõnul ei saa EL-i juhid aru sellest, millal on Euroopa julgeolekuarhitektuur silmitsi murranguliste muutustega või milliseid meetmeid tuleks kasutada konkurentsis tärkava Aasia majandusjõuga.

Mantra "meil on kõik hästi" ei too heaoluunne suigunud EL mugavustsoonist välja, ütles ta ERR-i uudisteportaalile.

"Euroopa Liit on rikkalik kogu muuseumieksponaate eilsest päevast, millega tulevikus on üsna vähe peale hakata," märkis Berg

Euroopa Ühendriikide ideed kommenteerides ütles Berg ,et selle jaoks on "parim enne" möödas. "Pole ei välist survet ega sisemist soovi veelgi tihedamaks lõimumiseks ning rahvusriigist loobumiseks. Ehk võinuks see aset leida Euroopa integratsiooni algusaastatel. Mitte aga nüüd, kus kriisist räägitakse, aga selle sügavust ei tunnetata," leidis Berg.

Möödunud reedel täitus 10 aastat Eesti liitumisest Euroopa Liiduga. Bergi sõnul on Eesti selle aja jooksul saanud kasu otseselt oma identiteedile ja iseolemisele.

"Üsna märkamatult on Eesti libisenud välja "äsjaiseseisuvunud post-kommunistlikust Nõukogude Liidu ruumist". Rahvuslikku eneseteadvust toidab hästi kuulumine arenenud riikide hulka ja poliitiline distants idanaabrist," lausus Berg.

Berg toonitas, et Eesti on seotud Lääne struktuuridega, ühiste väärtustega ja et see kõik polegi nii tühine hetke maailma välispoliitilisi arenguid silmas pidades.

Ta märkis, et lisaks hingekosutusele on üht-teist ka materjaalsetest väärtustest meie õuele tulnud. "Ilma Euroopa Liidu lisatoeta poleks meil ei uut asfalti, taevasse pürgivat klaasbetooni ega ka hirmkalleid traktoreid põldusid kündmas."

Hind kõige selle eest on Eesti jaoks Bergi sõnul mõnevõrra kaotatud suveräänsus. "Meil tuleb lisaks seadusandluse harmoneerimisele ka solidaarsuslõivu maksta. Seda tõsisemalt, mida rohkem kipuvad liikmesriigid üksnes oma ninaesist märkama. Solidaarsus nõuab mitte ainult empaatiavõimet vaid ka valmidust ohvri toomiseks. Me oleme seda juba Kreeka osas demonstreerinud. Kas ka Kreeka võiks meid raskel ajal aidata, pole teada," lausus Berg.