"Eestis on küsimus järjest enam selles, kuidas tagada inimõigused neile vähemustele, kelle inimõiguste võrdseks kaitseks ei piisa lihtsalt üldistest reeglitest," ütles Eesti inimõiguste aastaaruande toimetaja Kari Käsper.

"Seoses riikliku lõimumiskavaga on päevakorral rahvusvähemuste inimõiguste kaitse, tööhõivereformi kontekstis räägitakse puuetega inimeste inimõiguste tagamisest ning kooseluseaduse menetlemine on avalikkuse teadvusesse tõstnud LGBT inimeste perekonnapõhiõiguse võrdse kaitse,” jätkas ta.

Samas märgivad aruande autorid, et hoolimata märkimisväärsetest pingutustest jääb Eesti näiteks inimkaubanduse valdkonnas veel enamikest arenenud riikidest maha, vahendas "Aktuaalne kaamera." Ekspertide arvates tuleks Eestis arendada õigusabi- ja tugisüsteeme inimkaubanduse ohvritele.

Peale selle leiab inimõiguste aastaaruande üks autoritest Anni Säär, et Eestis tuleks seksi ostmine kriminaliseerida. Ta märkis, et tihti ei ole seksi müümisega seotud inimesed seda elukutset valinud vabatahtlikult, vaid nad on sinna sattunud sunniviisiliselt, inimkaubanduse ohvritena.

Aruandes soovitatakse lõpetada ka rahvuspõhine vastandumine valimisvõitluses.

"Kui valimisdebatid toimuvadki ainult sellise vastandumise teel, et kas sa oled Eesti poolt või Venemaa poolt, siis ei saa ju rääkida tegelikult vabast valikust, vaid inimesi sunnitakse tegema valikut lähtuvalt ühest hirmust. Selline hirmutamise-põhine lähenemine ei ole demokraatlike põhimõtetega kooskõlas," selgitas aruande toimetaja ja Eesti Inimõiguste Keskuse juht Kari Käsper.

Inimõiguste aastaaruandega on võimalik lähemalt tutvuda siin.