PPA komisjoni otsus võib mõjutada varjupaiga taotluste rahuldamist ({{contentCtrl.commentsTotal}})

{{1399356608000 | amCalendar}}
Illuka varjupaigataotlejate vastuvõtukekus.
Illuka varjupaigataotlejate vastuvõtukekus. Autor/allikas: www.ivv.ee

Sel nädalal avaldatud inimõiguste aastaaruande järgi on pagulaste tingimused Eestis küll paranenud, aga pagulaste arv väheneb.

Üheks pagulaste arvu vähenemise põhjusekis on Eesti Inimõiguste Keskuse (EIK) õiguseksperdi Anni Sääre sõnul politsei- ja piirivalveameti (PPA) moodustatud komisjonis, mis nõustab PPA-d taotluste vastuvõtmise või tagasilükkamise osas, vahendas ajaleht Postimees.

PPA välismaalaste talituse juhataja ja komisjoni juht Liis Valk tõrjus süüdistusi põhjendades seda faktiga, et kaitse saanute hulk on Eestis olnud läbi aastate tagasihoidlik.

Valgu sõnul ei tee komisjon varjupaiga andmise otsuseid, selle teevad PPA vastavad menetlejad.

EIKi õiguseksperdi hinnangul tuleks otsuse tegemisel lähtuda sellest, kas inimesel on vajadus varjupaika saada ja kas tema elu on ohus, kuid neil on olnud ühe juhtumi puhul kahtlus, et tegemist oli poliitilise otsusega.

2013. aastal rahuldati 97 varjupaigataotlusest seitse, aasta varem 77 taotlusest 13. Nõuandva asjatundjate komisjoni kuuluvad PPA välismaalastetalituse, keskkriminaalpolitsei, välisministeeriumi, kaitsepolitseiameti, siseministeeriumi ja teabeameti esindajad.

Komisjoni juht: kahe aasta andmete võrdlemisel ei saa teha kaugeleulatuvaid järeldusi

"Leiame, et seose otsimine komisjoni töö ja pagulaste arvu vahel on selgelt meelevaldne. Ajalehes toodi seose tõestuseks fakt, et kui 2012. aastal rahuldati Eesti 77 rahvusvahelise kaitse taotlusest 13, siis mullu rahuldati 97 taotlusest seitse. Esiteks ei langeta asjatundjate komisjon otsust, vaid annab erialast nõu ja vastab menetlejate küsimustele, andes näiteks ülevaate välisriigi poliitilisest ja julgeolekualasest olukorrast. Teiseks pöörduvad menetlejad komisjoni poole vaid nende taotlustega, kus menetleja vajab otsuse langetamiseks lisainfot või ekspertnõu. Samuti ei ole komisjoni hinnang menetlejatele mingil moel siduv, vaid aitab neil vastu võtta hästi kaalutletud ja õiglase otsuse," selgitas PPA välismaalaste talituse juhataja ja komisjoni juht Liis Valk.

Tema sõnul on PPA palunud komisjonilt selle loomise hetkest, eelmise aasta 27. maist kuni tänase päevani hinnangut seitsme inimese taotluste puhul. Neist seitsmest kaks inimest on saanud Eesti riigilt varjupaika, kahe inimese taotlused lükati tagasi, kolme inimese taotlused on veel menetluses ning otsust ei ole tehtud.

Kokku on Eestis selle perioodi jooksul esitatud 105 varjupaigataotlust.

Valk lisas, et kahe aasta võrdluse põhjal ei tohiks teha kaugeleulatuvaid järeldusi, sest aastad ei ole vennad ja seda eriti siis, kui räägime varjupaigataotlustest.

"Ühegi inimese lugu, kes varjupaika otsib, ei ole teise inimesega ühesugune. Me ei saa võrrelda kaht aastat ja järeldada, et nende 77 ja 97 inimese elukäigud on ühesugused. Need inimesed on pärit riikidest üle terve maailma ning isegi siis, kui eeldaksime, et varjupaigataotlejate jagunemine päritoluriikide lõikes on muutumatu, ei saa me neid kaht aastat võrreldes teha suuri üldistusi," selgitas Valk.

"Kui inimene esitab Eestis varjupaigataotluse, asuvad menetlejad koguma tõendeid, mis annaksid kindluse teha otsus, kas inimene vajab rahvusvahelist kaitset või mitte. Varjupaigataotlejad ei tule valdavalt Eestisse, kaasas kirjalik tõendite kogum, mille põhjal saaks teha otsuseid. Väga tihti tuleb ette sedagi, et varjupaigataotlejal ei ole kaasas isegi dokumente, mis annaksid kindluse, kas ta on see inimene, kellena end tutvustab," rääkis ta, lisades, et nõuandva asjatundjate komisjoni kaasamine annab PPA menetlejatele võimaluse teha otsus, mis toetub põhjalikumal infol.

Toimetaja: Marju Himma, Maarja Roon

Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: