"Me tõlgime teatud hulga kõige olulisematest seadustest, mis reguleerivad inimeste igapäevaelu," ütles justiitsminister Andres Anvelt ERR-i uudisteportaalile.

Minister lausus, et nende hulgas on näiteks äritegevust ja tarbijakaitset puudutavad seadused. "See on minu meelest normaalne käik," kommenteeris Anvelt.

Anvelt tõi välja, et kõik seadused Eestis on tõlgitud ka inglise keelde ja on Riigi Teatajas saadaval.

"Me teeme mingi valiku seadustest, et tagada olukord, kus kokkuvõttes riik hoiab sellest kokku ja inimesed on õigusteadlikumad. Kindlasti me tegeleme ka muude võimaluste otsimisega, et tõsta õigusabi venekeelsust," rääkis Anvelt tulevikuperspektiivist.

Anvelt rääkis, et praegu on olemas esialgne nimekiri seadustest, mida tõlkima hakatakse. Seda analüüsitakse ja küsitakse nõu erinevatelt ministeeriumitelt. Ta pakkus, et selle aasta jooksul on seadused tõlgitud.

Peaminister Taavi Rõivas ütles hiljuti, et seaduste tõlkimine vene keelde ei ole väga otstarbekas ja võtab palju resurssi.

Anvelt täpsustas, et tõlkimine muutubki kulukaks, kui seda teha kõigi seadustega. "Praegusel juhul, kui tõlgitakse teatud osa igapäevaelu reguleerivatest seadustest, ei ole tegemist märkimisväärse kuluga," sõnas Anvelt.

Sama algatust on sotsiaaldemokraadid varem üritanud läbi suruda ka riigikogus. Möödunud aasta septembris tegi sotside fraktsioon ettepaneku tõlkida 50 olulisemat seadust vene keelde. Toonane valitsuskoalitsioon lükkas selle ettepaneku tagasi.

Rõivas seaduste täistõlget ei toeta

Peaminister Taavi Rõivas ütles ERR-i uudisteportaalile, et kui olulisemate seaduste venekeelse tõlkena antakse välja selgitavad materjalid, on see positiivne, ent seaduste ametlikku täistõlget ta õigeks ei pea.

"Kui riik ametlikult seadust tõlgib, siis peab tõsiselt arvestama sellega, et see omab õiguslikku jõudu. Seetõttu mina riigi poolt ametlikult seaduste mitmes keeles hoidmisele olen jätkuvalt skeptiline," kommenteeris Rõivas.

Rõivas põhjendas, et sellega võib kaasneda risk, et peetakse ametlikku tõlget, mis võib olla mõne seaduse aegunud versioon. "See võib tekitada kasu asemel tõsist kahju nendele, kes originaaltekstist aru ei saa," leidis ta.

Rõivas sõnas aga kui justiitsministeerium soovib anda välja materjalid, mis on selgitava iseloomuga ja tehakse seadustest kokkuvõtteid, siis selle kiidab ta heaks.

"Kui keegi soovib eraalgaltuslikult seadusi kas tõlkida või seadustes olevaid põhimõtteid esitada teises keeles nii, et nad oleksid nendele, kes eesti keelest aru ei saa mõistetavad, siis see on kindlasti positiivne," märkis peaminister.