Alkoholitarbimine numbrites: aastas joob eestlane keskmiselt 10,3 liitrit puhast alkoholi
Maailma terviseorganisatsiooni (WHO) võrdlusperioodid näitavad, et eestlaste alkoholitarbimine on viimase kümne aastaga võrreldes vähenenud, kuid püsivad endiselt Euroopa keskmise tarbimise lähedal.
Kui ajavahemikul 2003-2005 jõid eestlased 11,8 liitrit puhast alkoholi inimese kohta, siis perioodil 2008-2010 oli see näitaja 10,3 liitrit.
Siinkohal on oluline märkida, et sel nädalal avaldatud WHO raport arvestab alkoholi tarbimist üle 15-aastaste inimeste hulgas ning sellest kogusest on juba maha arvestatud turistide poolt tarbitav alkoholi hulk.
Eesti näitajad jäävad õige pisut alla Euroopa näitajatele, mille kohaselt tarbis keskmine eurooplane perioodil 2003-2005 aastas 11,9 liitrit puhast alkoholi täiskasvanu kohta, ajavahemikul 2008-2010 oli see näitaja Euroopas 10,9 liitrit.
Murelikuks peaks Eesti puhul tegema aga meeste ja naiste tarbitav alkoholikogus. Mehed tarbisid WHO andmetel keskmiselt 16,2 liitrit puhast alkoholi, naised 5,3.
WHO analüütikud on raportis esile tõstnud muret tekitava harjumuse, mida nimetatakse heavy episodic drinking ehk episoodiliseks alkoholiga liialdamiseks. Selle alla käivad näiteks ohtra alkoholitarbimisega joomapeod, millega käivad kaasa alkoholi liigatarbimisest tingitud tervise- ja õnnetusriskid.
Eesti meeste hulgas esineb seda 56,8 protsendil, naiste hulgas 15,4 protsendil.
WHO hindab alkoholi mõju tervisele ja elueale viie-palli skaalal viiega, mis tähendab, et eluaastaid, mille alkohol inimestelt röövib on väga palju.
Riskikäitumise osas arvestab WHO eelmainitud episoodilist alkoholiga liialdamist aga ka näiteks täiskarskust. Nende tegurite statistika alusel annab WHO Eestile viie-palli skaalal hinde kolm ehk Eesti on keskmise alkoholi tarbimisest tingitud riskikäitumisega riik.
Kuidas on naabritel?
Soome kohta ütlevad WHO andmed, et aastas tarbivad soomlased 12,3 liitrit alkoholi (perioodil 2008-2010). Võrreldes varasema perioodiga on see jäänud enam-vähem samale tasemele – ajavahemikul 2003-2005 jõid soomlased keskmiselt 12,5 liitrit puhast alkoholi inimese kohta.
Siinjuures on oluline märkida, et Soome puhul ei arvesta WHO kogu joodud alkoholi hulgast välja turistide tarbitut. Andmed on aga esitatud siiski üle 15-aastaste kohta.
Läti kohta ütleb WHO raport, et aastas tarbivad lätlased 12,3 liitrit puhast alkoholi inimese kohta. Võrreldes varasema perioodiga on see 0,3 liitri võrra enam, kui ajavahemikul 2003-2005.
Läti sarnaselt Soomega ei arvesta tarbitud etanooli koguhulgast välja turistide ära joodud alkoholi.
Mitu liitrit puhast alkoholi joovad aga teiste Euroopa riikide elanikud?
Majanduslangus peegeldub ka eestlaste alkoholitarbimises
2000. aastal tarbisid eestlased WHO andmetel keskmiselt 7 liitrit puhast alkoholi aastas üle 15. aastase inimese kohta.
2004. aastaks oli see kahekordistunud ja jõudnud 13 liitrini inimese kohta aastas. 2005. aastal küll keskmine tarbitud puhta alkoholi hulk pisut langes, et siis taas tõusteele asuda. 2007. aastaks jõudis eestlase keskmine alkoholitarbimise hulk aastas 15 liitrini, mis on seni kõrgeim.
2008. aastal hoogustunud majanduslangus peegeldus siiski ka alkoholitarbimises: juba 2009. aastaks langes eestlaste alkoholi tarbimine 12 liitrini aastas.
Kuigi alkoholitarbimist arvestatakse puhta etanooli tarbimise järgi ühe inimese kohta aastas, mõõtis WHO ka seda, millist tüüpi alkohoolseid jooke inimesed joovad.