Maanteeamet ennustab ühistranspordi hinnatõusu ({{commentsTotal}})

Foto: Postimees/Scanpix

Maanteeameti kinnitusel on riigi toetuste lagi ühistranspordile saavutatud ning edaspidi püütakse parandada piletitulu näitajaid, mis tähendab nii suuremat kontrolli kui ka hinnatõusu.

Riik on aasta-aastalt suurendanud ühistranspordi doteerimist, samas on piletitulu püsinud praktiliselt muutumatuna, vahendasid ERR-i raadiouudised.

Eesti riik toetab sel aastal ühistransporti kokku ligi 65,5 miljoni euroga. Kõige suurem osa  ehk ligi 23 miljonit läheb maakonna bussiliinide käigus hoidmiseks. Teist sama palju kulub rongiliikluse dotatsiooniks.

Tänasel transpordikonverentsil Tallinnas Kumu kunstimuuseumis räägitigi ühistranspordist ning selle riigipoolsest toetamisest.

Riigikogu majanduskomisjoni esimees Kaja Kallas märkis oma ettekandes, et olukorras, kus riik toetab Tallinna-Tartu vahelist rongiliiklust, aga samal liinil sõitvad bussid saavad hakkama ilma toetuseta, on oluline silmas pidada, et toetuste osakaal ei läheks liiga suureks.

"Näiteks Tallinn-Tartu vahel pileti hind on üheksa eurot, kuid sama pikk teekond rongiga Helsingist Tamperesse maksab 39 eurot. Muidugi saab kohe väita, et meie inimesed ei kannata seda välja. Siiski: kui see tasakaal läheb liiga paigast ära, siis see pole ka päris aus konkurents," leidis Kallas.

Maavalitsused peavad bussipileti hinda tõstma

Elron saab riigilt seal aastal toetusena 21,5 miljonit eurot. Ettevõtte juht Andrus Ossip otseselt suuremast dotatsioonivajadusest või piletihinna tõstmisest veel ei rääkinud, niikaua kui reisijate arv rongiliikluses on kasvamas.

"Kaubaveomahud raudteel on tegelikult vähenemas ja see tahes tahtmata toob tegelikult täiendavaid kulusid kaasa ka reisijateveole," märkis Ossip.

Tallinna-Tartu vahel sõitev bussiettevõtte Lux Express uute rongide tuleku ning odavama rongipileti tõttu kliente kaotanud pole. Ettevõtte juhatuse esimees Hannes Saarpuu ei pea siiski mõistlikuks rongiliikluse praeguses mahus toetamist.

"Kas riik peaks turule tooma odavtoote rongina ja maksma sinna sellises ulatuses peale? Väga mõistlik see meie arvates ei tundu. Kui otsus on majanduslikult põhjendamatu, siis saab selle kohta öelda poliitiline otsus. Ju see on siis olnud poliitiline otsus," arvas Saarpuu.

Riigi toetused ühistranspordile on aasta-aastalt kasvanud, samas piletitulu suurenenud pole. Kuna dotatsioonid lõputult kasvada ei saa, pannakse edaspidi suuremat rõhku piletitulu kättesaamisele. See tähendab nii suuremat kontrolli kui kõrgemat piletihinda, rääkis maanteeameti peadirektori asetäitja Lauri Lugna.

"Täna on poliitika kujundaja majandusministeeriumi näol meile andnud mõista, et suures pildis dotatsiooniraha juurde pigem ei tule. Üldise hinnatõusu on katnud riik. Jõudumööda tuletame meelde maavalitsustele, et piletihindasid tuleb tõsta, sest päeva lõpuks ei ole Eestis maakondlik ühistransport tasuta," ütles Lugna.

Toimetaja: Anna-Liisa Villmann



Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: