Arstide hinnangul on olukord Kesk-Aafrika Vabariigis läinud üha halvemaks
Eesti kaitseväe värskeima missiooni asupaigas - Kesk-Aafrika Vabariigis - on vaja rahvusvahelist abi, sealhulgas humanitaarabi. Suur puudus on meedikutest ja ravimitest, sest riigis on üks kohalik arst enam kui paarikümne tuhande elaniku kohta. Rahvusvahelisel organisatsioonil Piirideta Arstid on üle kogu Kesk-Aafrika vabariigi 15 piirkonda, kus pakutakse elanikele arstiabi.
Kesk-Aafrika Vabariigi ajutine president on nõrk ja loonud valitsusaparaadi vaid enda inimestest, kes ei ole kõige pädevamad ja ei suuda inimeste igapäevastest probleemidest aru saada, vahendas "Aktuaalne kaamera".
Riigis pole korda ja on selge, et siis asuvad asemele uued, omaloodud struktuurid, kel pole korralikku juhtimist ja kelle omavaheline võitlus muudab tavalise keskaafriklase igapäevaelu pea võimatuks.
Oma kodust on nad olnud sunnitud põgenema pealinna Bangui kõrval asuvasse põgenikelaagrisse, kus arstiabi pakub rahvusvaheline organisatsioon MSF ehk Piirideta Arstid.
Bangui lennuvälja kõrval asuvasse tervisekliinikusse pöördub päevas vähemalt paarsada patsienti. Selle kõrval asub põgenikelaager, kuhu inimesed lähevad peamiselt magama. Päeval käivad nad väljas, teevad tööd või ajavad omi asju. Keegi ei tea, kui palju neid täpselt on, kuid eeldatavalt umbes 50 kuni 55 000.
Nädala jooksul annavad 8 arsti ja 40 õde ligi 4500 konsultatsiooni. Põgenikelaagris on kolm tervisepunkti, kuhu pöördutakse peamiselt malaaria pärast.
"Meil on palju lapseootel naisi, kes ei saa raseduse ajal piisavalt süüa ja sündiv laps on väga väike. Meil on palju enneaegseid lapsi. Meil on palju HIV/AIDSi ja tuberkuloosi patsiente. Nad pole kaks kuud ravi saanud ja saabuvad siia väga halvas seisus," kirjeldas Piirideta Arstid õde Helene Esnault.
Arstide silmis on olukord läinud viimase viie kuuga ainult halvemaks. Aprilli lõpus tapsid endised moslemiäärmuslaste Seleka liikmed 16 inimest riigi põhjaosas, sealhulgas kolm kohalikku Piirideta Arstid liiget.
Organisatsioon otsustas oma tegevuse nädalaks peatada ja nõudis võimudelt vägivalla hukkamõistu. Üleskutsele reageerisid nii poliitikud kui ka vaenuleeride juhid ning eelmisel esmaspäeval jätkati arstiabi ja konsultatsioonide andmist.
1997. aastast riigis tegutseva Piirideta Arstide jaoks teeb töötamise raskeks ka see, et nemad ei tee vahet, kes ravi vajab.
Toimetaja: Merili Nael