Rain Kooli: poliitika võitis, demokraatia kaotas ({{contentCtrl.commentsTotal}})

Rain Kooli on rahvusringhäälingu arvamustoimetaja.
Rain Kooli on rahvusringhäälingu arvamustoimetaja. Autor/allikas: ERR/Ülo Josing

Eesti rahvas on rääkinud ja täna me teame tema sõnumit – sellestki hoolimata, et keegi Vabariigi Valimiskomisjoni programmeerimisgeenius suutis valesti esitatud protsentidega öösel hulga segadust külvata. Eesti rahva sõnum on neljaosaline: Euroopa parlamendis toimuv ei lähe korda, Reformierakonna viimase aasta sammud on poliitiliselt korda läinud, Keskerakonnale on lihtsalt selg pööratud ning et rahvale meeldivad "lahedad vennad".

Sisulises mõttes võib muidugi küsida, kui palju öösel selgeks saanud valimistulemus üldse rahva tahet väljendab – jättis ju 64 protsenti hääleõiguslikest Eesti elanikest oma õiguse kasutamata, mistõttu tulemus esindab ainult 36 protsendi hääletamiskõlbulike kodanike arvamust. See on muidugi igati seaduslik ja neile, kes hääletamas ei käinud, aga tulemusega rahul ei ole, olgu öeldud, et oma viga.

Nende valimiste suurim kaotaja ongi hääletamisaktiivsus (milles väljendub ju tegelikult Euroopa parlamendi maine, eestlaste veendumus seal tehtavate otsuste mõjutamisvõimalustes ning teadlikkus europarlamendi otsuste mõjust nende isiklikule elule). Kaheksa protsendipunkti suurune langus võrreldes eelmiste europarlamendi valimistega on hullem kukkumine kui ühelgi erakonnal.

See tähendab, et need, kelle ülesanne oleks Euroopa Liit eestlastele lähemale tuua ja arusaadavaks teha, ei ole selle väljakutsega päris hakkama saanud. Kindlasti peaks siin peeglisse vaatama ka meedia, sest ega Euroopa parlamendis toimuvat Eestis just liiga laialdaselt, põhjalikult ja süvitsi ei kajastata.

***

Valimistulemuse tõlgendamiseks on palju võimalusi. Üks neist on vaadata lihtsalt, kes kui palju hääli sai. Teine ja mõnevõrra kõnekam meetod on vaadata, kuidas on erakondade ja kandidaatide toetus tõusnud või langenud võrreldes eelmiste samasuguste valimistega.

Protsendid ei räägi muidugi kogu tõde. Puhtalt matemaatiliselt oli suurim kaotaja Indrek Tarand, kelle toetus langes 12,6 protsendipunkti. Siiski kõrvaldas see langemine ainult eelmiste valimiste aegse anomaalia ning sedagi vaid osaliselt. Fakt, et üksikkandidaat kogub ka oma teistel valimistel 43400 häält, tõustes samale tasemele kahe parlamendierakonna kogutoetusega, räägib sellest, et Eestis elab ikka veel protestivaim parteipoliitika vastu. Sama 

Kui panna Tarandi kõrvale veel ka Tanel Talve 10000 häält, võib lisaks tõdeda, et Eesti rahvale meeldivad lahedad vennad, kellel nägu nalja täis ning kes pulli teevad ja meelt lahutavad. Tarandi ja Talve vahe on see, et esimene teab ja oskab tunduvalt enam, kui teinekord välja näitab, kuigi rahvusringhäälingu teledebatis jätsid mõlemad nõrga mulje.

Kuigi Keskerakonna esimees Edgar Savisaar eilsel valimispeol vabariigi valimiskomisjoni logisevatele protsentidele tuginedes väitis, et Keskerakond võitis, kuna suutis oma toetust kasvatada, siis tegelikult oli Keskerakond erakondadest suurim kaotaja. Neli protsendipunkti toetust ja 30 000 häält kadus nagu kevadine lumi, mis tegi silmad ette isegi end olematusse mänginud rohelistele, kelle niigi madalast läinud valimiste tulemusest kadus veel 2,4 protsendipunkti.

Valimiste suurimad võitjad kuuluvad aga tänasesse valitsuskoalitsiooni: Reformierakond suutis ilmselt õnnestunud peaministrivahetuse ja osava mahevastandusega Andrus Ansipi ja Kaja Kallase vahel oma toetust koguni 9 protsendipunkti võrra tõsta, kogudes ka enim hääli. Sotsiaaldemokraadid toibusid läinud valimiste mõõnast ning upitasid end viie protsendipunkti suuruse toetuslisaga heitlusse pronksi pärast. Häälte juurdevõitmine (RE 19000 ja SDE 10000 häält) oludes, kus hääli antakse kokku 68000 võrra vähem, on õnnestumine.

Erinevalt nii mõnestki teisest riigist ei anna Eesti valimistulemused tunnistust erilistest poliitilistest maalihetest – kui Keskerakond ja selle hüljanud eestlastest valijad välja arvata. Pigem on saavutanud edu need, kes on n-ö pildil. Omaette äramärkimist väärib konservatiivse rahvaerakonna saavutus, mis põhineb suurelt jaolt nende esinumbri Martin Helme heal esinemisel debattides ning sellest tingitud isiklikul häältesaagil (kuigi ka tema kaotas võrreldes eelmiste valimistega kolmsada häält).

Valimiste kokkuvõtteks võib aga hääletusprotsendi tõttu öelda, et võitis poliitika, aga demokraatia kaotas.

Allikas: Vikerraadio päevakommentaar

Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: