Artikkel on rohkem kui viis aastat vana ja kuulub arhiivi, mida ERR ei uuenda.

Doktoritöö analüüsis hädaolukordade riskianalüüsi

Üleujutus Pärnus.
Üleujutus Pärnus. Autor/allikas: Postimees/Scanpix

Doktoritöös uuriti, kuidas tuleb Eesti toime õnnetuste ja katastroofide tagajärgedega.

Täna kaitses Eesti maaülikooli põllumajandus- ja keskkonnainstituudi doktorant Ants Tammepuu väitekirja "Hädaolukorra riskianalüüs Eestis".

"Tänapäeval on loodus- ja inimtekkelised õnnetused ning hädaolukorrad inimkonnale jätkuvaks väljakutseks," selgitas Eesti Maaülikooli doktorant Ants Tammepuu. "Suurõnnetused ja katastroofid on sündmused, mis võivad anda ühiskonnas tõsiseid tagasilööke ning ohustada jätkusuutlikku arengut."

Õnnetused on etteaimamatud ja sellest tulenevalt on need seotud riski mõistega. Nii on riskianalüüsil kaasaegse elanikkonna kaitses oluline koht nii riiklikul kui ka rahvusvahelisel tasemel. 

Doktoritöö hõlmab Eesti kui Euroopa Liidu n-ö uusliikme hädaolukorra riskianalüüsi arengu kulgu ja praegust olukorda. Töös käsitletakse riskianalüüsi korraldamise ja teostamisega seonduvat riiklikul, regionaalsel, kohalikul ja organisatsiooni tasandil.

Olulist rolli uuringutes etendab Eestis praktiseeritava riskianalüüsi võrdlus Ühendkuningriigi kui Euroopa Liidu n-ö vana liikmesmaa vastavasisulise tööga.

Doktoritöös uuritakse hädaolukorra riskianalüüsi arengut Eestis alates taasiseseisvumisest kuni tänaseni, selgitades ühtlasi teiste riikide ja rahvusvaheliste institutsioonide õigusaktide, standardite ja juhendmaterjalide mõju.

"Uurimismaterjalideks olid Eesti ja teiste riikide ning rahvusvahelised õigusaktid, juhendmaterjalid ja standardid, kus olid sätestatud või kajastusid hädaolukorra riskianalüüsialased nõudmised, metodoloogiad, riskianalüüside väljundid ning muud asjakohased teabeallikad," rääkis Tammepuu.

Uurimistulemused näitasid, et hädaolukorra riskianalüüsi arengu Eestis saab jaotada kolmeks selgelt eristatavaks perioodiks, kus lisaks siseriikliku õigusruumi arengule oli võtmetähtsusega ka välisriikide süsteemide mõju.

Rootsi riskianalüüsi metoodika eeskuju lõi eeldused hädaolukorra riskianalüüsi rakendamiseks kohalikul, piirkondlikul ja riiklikul tasandil. Ühendkuningriigi metoodika eeskuju võimaldas riskide tasemehindamise olulist korrastamist ja ühtlustamist võrreldes varasemaga. 

"Nii Eestis kui ka Ühendkuningriigis hinnati väga kõrgeks või kõrgeks epideemiate või pandeemiate, tõsiste ilmastikutingimuste ja üleujutuste riskid," ütles Tammepuu.

Ühendkuningriigi riikliku riskianalüüsi avalik väljunddokument täitis võrreldes Eesti analoogiga laialdasemaid riskikommunikatsiooni eesmärke.

Toimetaja: Marju Himma

Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: