Jalgrattavargad on tavapärasest toimekamad ({{commentsTotal}})

Foto: Postimees/Scanpix

Käesoleva maikuu jooksul on politsei andmetel varastatud juba 88 jalgratast.

Politsei sõnul tuleks rattavarguse kohta avaldus teha ka siis, kui kahju ei tundu esmapilgul suur. Samuti peaks iga omanik teadma oma ratta märgistust, vahendasid ERR-i raadiouudised.

Politsei jalgrattavarguste andmete hulgas ei kajastu sissemurdmised kõrvalhoonetesse, kus lisaks jalgrattale on varastatud veel teisigi esemeid.

Põhja prefektuuri varavastaste kuritegude talituse juhi Toomas Jervsoni sõnul on mõnevõrra üllatav, et suur osa jalgratastest kaovad ära majade trepikodadest, kus inimesed eeldavad, et need on turvaliselt hoitud.

Varastatud ratta tuvastamiseks peaksid omanikud teadma aga jalgratta raami numbrit.

"Väga palju on käest kätte ostmisi, kus rattaid on ostetud Soomest-Rootsist lehe kaudu. Igal juhul tuleks natuke jalgrataste ajalugu uurida, kust nad soetatud on. Tuleb vaadata jalgratta raaminumbri olemasolu, ega seda ei ole maha lihvitud," andis Jervson rattaomanikele nõu.

Varguste tuvastamiseks ratastele mikromärgid

Politsei sõnul on omaniku tuvastamisel kasu igasugusest erimärgistusest. Juuni algusest on võimalik soovijatel tasu eest oma ratas kauplustes varustada uuenduslike mikromärkidega, kus leiduvadraaminumbrid kantakse omakorda spetsiaalsesse jalgrattaregistrisse.

Teenuse turule toonud osaühingu NanoID partner Risto Klausen selgitas, et ühe ratta peal saab olema orienteeruvalt 200 titaanist liivaterasuurust mikromärki läbimõõduga 0,35 millimeetrit, mille peale on graveeritud seerianumber.

"Koheselt, kui on ratas märgistatud ja registrisse kantud, saab enda ID-kaardi ja mobiil ID-ga registri alamenüüst märkida ratta varastatuks. Kahe hiirekliki kaugusel on see, et kõik registri külastajad näevad, et antud ratas on varastatud," lisas Klausen.

Sageli jätavad inimesed jalgrattavargusest teatamata. Nii jääb ka politseile kätte rattaid, mille kohta võib arvata, et tegemist on ebaseaduslikult saadud varaga, kuid kuna avaldust ei ole, siis ei saa ka politsei omanikku tuvastada.

Jervsoni sõnul on politsei jaoks informatsioon varastatud rataste kohta väga oluline ka seepärast, et teaks, kus kandis on kuritegevus suurem. 

Toimetaja: Anna-Liisa Villmann



ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.
Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: