Urmo Kübar: maksumaksja poolt ülal peetav Tarand võiks oma fakte paremini kontrollida ({{commentsTotal}})

Urmo Kübar lõi kaasa valimiste valvurite töös eelmiste valimiste ajal
Urmo Kübar lõi kaasa valimiste valvurite töös eelmiste valimiste ajal Autor/allikas: EMSL

Äsja Eesti poliitikutest paremuselt teise tulemusega Euroopa Parlamenti tagasi valitud Indrek Tarand andis üleeile Tallinnas võiduka pressikonverentsi. Lisaks juba harjumuspärasele talle omases stiilis pajatamisele, kuidas lendurid, turvamehed ja tipp-poliitikud üle Euroopa tema naasmist tervitasid, tegi Tarand tähelepanuväärse avalduse ka Eesti vabakonna kohta.

Tsiteerin: "Need, kes väidetavalt kõnelevad vabakonna eest, on ennast mugavalt riigieelarve eraldistele paigutanud, neil on permanentselt kontor köetud, kohv laual ja palkki jookseb. Nad ei ole enam kahjuks vabakond. Vabakond tegutseb nii, et kodanikud seavad ühise eesmärgi ja selle nimel harrastavad ka ühist majandustegevust, kogudes liikmemakse. Ja vastavalt oma majanduslikule suutlikkusele täidavad endale seatud eesmärke, mitte ei püüa ihu ja hingega iga hinna eest meeldida neid rahastavatele erakondadele. Nimesid ma ei nimeta, aga te teate neid asutusi: EMSL, KÜSK, Koostöö Kogu, Väitlusselts, Eesti Interneti Kogukond."

Jälgin küll vabaühenduste tegemisi suure tähelepanuga, kuid juttu “vabakonna eest kõnelemisest” olen seni kuulnud peamiselt poliitikute suust. Vabakond tähendab vabaühendusi, kogukondi ja kodanikuaktiviste, keda on Eestis kümneid tuhandeid. Kui keegi väidab, et kõneleb kõigi nende nimel, siis ta kas valetab või elab mingis pettekujutelmas.

Iga inimene või organisatsioon saab rääkida ikka ainult enda või siis nende eest, kes on talle selleks loa andnud. (See on muide ka vastus hea valimistava valvurite kriitikat pälvinute sagedasele vastuküsimusele, et kes valvab valvureid – igaüks, kes soovib. Kes leiab, et pole meie hinnangute ja põhjendustega päri, on vaba välja tooma oma arvamust – sisukama tulemuse annab muidugi, kui seejuures rääkida samamoodi teemast, selmet Tarandi kombel kriitikute isikuid rünnata.)

Et kontoreid meie kliimas köetakse, inimesed oma töö eest palka saavad ja kohvigi joovad, ei tohiks olla ennekuulmatu. Kuid täpne ei ole ka Tarandi jutt ennast mugavalt riigi rahastusele paigutanud organisatsioonidest.

Muidugi, Kodanikuühiskonna Sihtkapital ehk KÜSK ongi loodud riigieelarvest vabaühenduste toetamiseks – neile maksumaksjate raha kasutamist ette heita oleks sama, mis kritiseerida Tallinna Vett Ülemiste järve linlaste torudesse suunamise eest. Aga näiteks vabaühenduste liidu EMSLi sissetulekutest moodustab riigieelarveline tegevustoetus 15 protsenti, sama palju kui saame liikmemaksudest, annetustest ja koolituste korraldamisest. Ülejäänud 2/3 jaguneb pooleks erinevate era- ja riiklike, sh Euroopa Liidu fondide vahel. Ükski erakond meid ei rahasta. Kõik see info on avalik me kodulehel. Oleks kena, kui ise koos oma büroo ja assistentidega sajaprotsendiliselt ja märksa suuremates summades maksumaksjate poolt ülal peetav rahvasaadik oma fakte paremini kontrolliks.

Ent kõige olulisem koht Tarandi avalduses on jutt sellest, kuidas õige vabakond toimivat vaid liikmemaksudest. Olgu öeldud, et liikmemaksud ongi Eesti vabaühenduste levinuim sissetulekuallikas: mõne aasta taguses uuringus nimetas seda kolme olulisema tululiigi seas 58 protsenti Eesti mittetulundusühingutest. Summade kohta Eestis statistika seni puudub, kuid võib öelda, et ära majandavad end liikmemaksudest vaid kõige väiksemad vabaühendused ning vähesed jõukate liikmetega organisatsioonid, näiteks ettevõtlusliidud. Ülejäänute põhisissetulek tuleb kas oma majandustegevusest, annetustest või siis riigilt ja kohalikelt omavalitsustelt.

Kui vabaühendus ei tegutse ainult oma liikmete, vaid laiemalt kogukonna või ühiskonna heaks, tehes paremini tööd, mida muidu peaks tegema avalik sektor, on selleks maksumaksjate raha aus ja läbipaistev kasutamine igati õigustatud. See seletab ka äsjast avalikkuse pahameelt selle üle, et Lasnamäe linnaosa päevi 38 000 euroga toetanud Tallinna linnavalitsus leidis Kalamaja päevade jaoks vaid 500 eurot.

Kuidas on pilt teistes riikides? Maailma tuntumaid kodanikuühiskonna uurimiskeskusi, USA Johns Hopkinsi ülikooli 34 riigi võrdlev uuring toob välja, et kui arenenud, tugeva kodanikuühiskonnaga riikides tuleb keskmiselt ligi pool vabaühenduste sissetulekutest avalikust sektorist, siis arengumaades vaid viiendik. Näiteks Belgia ja Iirimaa vabakonna rahast pärineb maksumaksjatelt 77 protsenti, Saksamaal 64, Prantsusmaal 58, Suurbritannias 47, USAs 31 protsenti. Tarandi unistusele vastavad riigid on seevastu pigem Keenia viie ja Uganda seitsme protsendiga.

Muidugi on igast vabaühendusest tark jälgida, et ta ei muutuks ühestki rahastajast liiga sõltuvaks ning poliitiliselt tundlikumad tegevused saaksid ellu viidud ainult oma rahast, nagu näiteks EMSLis hea valimistava järele valvamine. Muidugi tuleb maksumaksjate raha kasutamist kriitiliselt jälgida nii avalikus kui ka erasektoris, sh vabakonnas. Ent kui end kodanikuühiskonna kandidaadiks nimetanud Tarand soovib, et riik enam vabaühendusi ei rahastaks, saavutaks ta lihtsalt Eesti vabakonna arengu tagasipaiskamise paarikümne aasta võrra.

Toimetaja: Rain Kooli

Allikas: Vikerraadio päevakommentaar



Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: