Neivelt: vajame raputust, et Eesti ei jookseks inimestest tühjaks

Foto: ERR

Miinimumpalka kümne euro kaupa tõstes ei saavuta Eesti midagi ning see vaid süvendab meie probleeme, sealhulgas rahvastiku kadu. Seepärast leiabki Indrek Neivelt, et 2018. aastaks peaks miinimumpalk olema 1000 eurot.

Neivelt rääkis "Terevisioonis", et palju aastaid tagasi unistati nn valgest laevast, siis jälle tuli idee Eesti Nokiast ning kümme aastat tagasi oldi veendunud, et euro teeb elu paremaks.

"Aga tegelikult teevad elu paremaks inimesed ise ja ei tee ka valitsus elu paremaks. Ettevõtjad peavad oma ettevõtted korda tegema, looma töökohti, mis suudaksid kõrgemat palka maksta. Inimesed, kes nendel töökohtadel töötavad, peavad küsima, mida ma saaksin teha, et mu palk oleks rahvusvahelisel tööjõuturul kõrgem kui ta praegu on," rääkis saatekülaline.

Ta märkis, et see, kas miinimupalk võiks olla nelja aasta pärast 1000 eurot või 800-900, on vaidluse koht. Kindel on aga see, et senisel viisil jätkata ei saa. "Kui me oma paradigmat ei muuda ja tõmbame lineaarseid joonekesi edasi, et kümme eurot juurde seal ja kümme seal, siis meie maa on tühi. Meil on kümne aasta jooksul pool Tartu linna ära läinud siit"

"Kui me vaatame, kuidas meie majandus on viimased kümme aastat arenenud, me oleme juba kümme aastat Euroopa Liidus olnud, siis naturaalnäitajad enamasti vähenevad. Me ehitame viiendiku võrra vähem, uusi autosid ostetakse viiendiku võrra vähem kui 2005," selgitas ta.

Lähenemine, et kõige tublim ettevõtja on see, kes kõige rohkem kasumit teenib, on Neivelti hinnangul primitiivne. Ettevõtja peab vaatama, et tema töötajad ja kliendid ning ühiskond tervikuna on rahul.

Eesti juuksur ei tee aeglasemini ega vähem tööd kui tema kolleeg Soomes, aga palka saab vähem. Neivelti sõnul pole siin mõtet rääkida väiksemast tööviljakusest, millele sageli viidatakse, vaid asi on selles, et siinsed kliendid on vaesemad kui teisel pool Soome lahte.

Kui on näiteks 15-20 töötajat, saab ettevõtja lubada endale head elustandardit. Kui ta peab aga hakkama rohkem palka maksma, siis senise elustandardi säilitamiseks peab ta midagi teist moodi tegema ja asjadele teist moodi mõtlema - rohkem inimesi palkama, rohkem tehnoloogiat kasutama. "Meil on vaja raputust, et edasi liikuda ja et siin oleks elu ka kümne ja kahekümne aasta pärast," märkis Neivelt.

Toimetaja: Sven Randlaid

Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: