Justiitsministeeriumi avaliku õiguse talituse nõunik Sander Põllumäe selgitas "Aktuaalsele kaamerale" antud intervjuus, et seadusest kadus ära üldine ja absoluutne keeld igal pool alkoholi tarbida. 

"Seaduses on see pigem seotud üldise häirimiskeeluga - inimene ei tohi oma käitumisega ohustada ega häirida kellegi teise olemist. Selles kontekstis vaadatakse ka alkoholi tarbimist," rääkis ta.

Seega peab igaüks ise tunnetama, kas tema tegevus segab teisi või mitte. Ka korrakaitsjatel on võimalik Põllumäe sõnul paindlikumaid meetodeid kasutada.

Kriitikute arvates ei ole selline paindlikkus aga hea ning muudatus on ennatlik.

"Politseilt võetakse ära üks hoob, millega ennetada avaliku korra rikkumist. Politsei saab nüüd reageerida ju alles siis, kui on toimunud korrarikkumine. Enamus avaliku korra rikkumisi aga saavad alguse just mõnest mõnusast olemisest kuskil murulapil ja alkoholi tarbimisest," selgitas Terve Eesti tegevjuht Hannes Lents.

Sander Põllumäe sõnul räägivad kriitikud aga peamiselt nendest rikkumistest, mis lähevad häirimise üldise keelu alla. "Kui inimene on purjus, häirib kedagi teist, temast õhkub viinalehka, on selge, et selline käitumine ei ole lubatav," selgitas ta.

Alkoholi tarbimisel avalikus kohas kehtivad endiselt ka piirangud. Näiteks ei tohi alkoholi juua ühissõidukis või ühissõiduki peatuses ega lasteasutuste, noortelaagrite ja haiglate läheduses. Kohalikel omavalitsustel on võimalik alkoholi tarbimist keelata.