Jägala jõel asuv hüdroelektrijaam võidakse sulgeda ({{commentsTotal}})

Autor/allikas: Postimees/Scanpix

Tänavu aprillis 90. aastapäeva tähistanud Linnamäe hüdroelektrijaam koos tammi ja kalatrepiga on Eestis unikaalne hüdroehitis ja põnev ajalooline rajatis, mille tulevik on täna ebaselge.

Praegu on lauale jäänud kaks alternatiivi - avada hüdroelektrijaama tamm ja likvideerida paisjärv või säilitada Jägala jõel töötav elektrijaam ja jätkata elektri tootmist.

Mitme aasta jooksul väldanud uuringute tulemusena selgus, et Jägala jõel ei anna kalapääsu ega ka uute koelmualade rajamine soovitud efekti lõheliste elu- ja kudemistingimuste parandamiseks. Seega tuleb valida tammi ja paisjärve likvideerimise ja lõhepopulatsiooni pikaajalise taastamise ning paisjärve ja elektritootmise säilimise vahel.

Jõelähtme vallavanema Andrus Umboja sõnul on Jägala jõel asuv 90-aastane paisjärv koos töötava Linnamäe elektrijaamaga Jõelähtme vallale oluline objekt ja seda tuleb säilitada.
Linnamägi on ka väärtuslik ajalooline koht, kus asub Eesti suurim muistne linnus, mis on võrreldav vaid Varbola maalinnaga. 1924. aastal ehitatud Linnamäe tammil ja tolleaja kauneimaks tehnorajatiseks tunnistatud elektrijaama kompleksil on ka kultuuriline ja ajalooline väärtus.

Eesti Energia taastuvenergia juhi Innar Kaasiku sõnul on Linnamäe hüdroelektrijaama olulisus Eesti Energia tootmisportfellis väike, kuid taastuvenergia tootjana on see Eestile siiski oluline.
Seni on Eesti Energia suutnud Linnamäe hüdroelektrijaama käitada liikudes keskkonna huvidega võimalikult kooskõlas.

Jõelähtme vallas toimus juuni alguses ka ümarlaud, kus arutleti Linnamäe hüdroelektrijaama ja paisjärve tuleviku üle. Erinevaid osapooli kaasanud diskussiooni käigus leiti, et Linnamäe tuleviku üle otsustamisel tuleb arvestada looduse ja kaladega, kuid ka keskkonnaga laiemalt ning arvesse tuleb võtta ka kohalike inimeste huvid. Samuti tuleb uurida ka paisjärve alla laskmise mõju.

Jägala jõel asuv Eesti suurim Linnamäe hüdroelektrijaam alustas elektrienergia tootmist 1924. aastal. Kompleksi projekteerijaks oli Soome insener-professor Axel Verner Juselius ja see tunnistati tolle aja kauneimaks tööstusrajatiseks.

1941. aastal õhkisid taganevad Nõukogude väed hüdroelektrijaama hoone, kuid Jägala jõel asuva paisu täielik õhkimine ebaõnnestus. Eesti Energia taastas Linnamäe hüdroelektrijaama 2002. aastal ning jaama hoone sai tagasi 20. sajandi algusaegse välisilme.

Tammi kohale ehitati üle jõe ulatuv rippsild ja avati juurdepääs paisule kõigist selle külgedest. Täna on Linnamäe hüdroelektrijaama projektvõimsuseks 1,15 MW, elektritoodanguks on ca 5000-7000 MWh aastas, millest piisab 3000 Eesti perele.

Toimetaja: Aleksander Krjukov



ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.
Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: