Ekspert: Eesti seadusandlus kohtleb vähemusgruppe erinevalt ({{contentCtrl.commentsTotal}})

Foto: Pärnu Postimees/Scanpix

Rahvusvahelisel konverentsil "Võrdne kohtlemine ja vabaühenduste roll" räägiti peamistest takistustest võrdõiguslikkuse loomisel Eestis. Inimõiguste ekspert Kadi Viigi sõnul kohtleb Eesti seadusandlus täna vähemusgruppe erinevalt ning kuigi eestlased on võrdõiguslikkuse probleemidest teadlikud, ei räägita avalikkuses sellest piisavalt julgelt.

Vabaühendustel pole piisavalt häält, et parandada vähemusgruppide olukorda Eestis. Liikumispuuetega inimeste liidu juhatuse liige Tiia Sihveri sõnul jääb pidevalt vähemaks ka riigi abi, vahendasid ERRi raadiouudised.

"Meil on ratifitseeritud ÜRO puuetega inimeste õiguste konventsioon. See on seaduste ülene ja täitmiseks kõigile. Aga töövõimereformi raames on vastutajaks sotsiaalministeerium, see puudutab sadat tuhandet inimest üle Eesti ja samas ühistransporti ostetakse ikkagi ligipääsetamatut," rääkis Sihver.

Eesti inimõiguste keskuse võrdse kohtlemise ekspert Kadi Viik ütles, et Eesti seadusandlus kohtleb vähemusgruppe erinevalt.

"Eestis on praegu selline õiguslik olukord, kus osad vähemusgrupid on justkui rohkem kaitstud kui teised. Näiteks soolise võrdõiguslikkuse seadus keelab diskrimineerimise kõikides eluvaldkondades. Puude, vanuse, usu või seksuaalse orientatsiooni puhul on aga diskrimineerimine sisuselt keelatud vaid tööelus," selgitas ta.

Belgia lesbide, geide, biseksuaalide ja  transsooliste (LGBT) kogukonna aktivist Ilke Jaspers õppis mõni aasta tagasi Eestis. Ta rääkis, et Eestis on probleem nii poliitikute kahtlevas töös kui inimeste mentaliteedis.

"Eesti LGBT-inimesed peavad veenma teisi, et neid ei pea kartma, et nad ei lõhu Eesti ühiskonda ja see jääb selliseks nagu on. Aga me tahame õigust olla õnnelikud ja abielluda," ütles Jaspers.

Kadi Viik rõhutas samuti, et eestlased on teadlikud võrdõiguslikkuse probleemidest, näiteks palkades või tööturul, kuid avalikkuses ei räägita sellest piisavalt julgelt.

"Selle teema eestkõnelejad avalikkuses on pigem olnud ametnikud. Hästi tugevalt on Eestis debatis puudu nende inimeste hääl, keda see otseselt puudutab. Probleemi põhjus pole ebapädevus nendes küsimustes, vaid see, et kodanikuühendused töötavad piiratud tingimustes. Nad jõuavad anda otsesisendit riigikokku ja ministeeriumitele, aga nad ei jõua niivõrd tegeleda süstemaatilise avalikkuse teavitamisega," rääkis ekspert.

Viigi meelest võiksid väljaanded pöörduda vabaühenduste või ekspertide poole, mitte kasutada allikatena ametnikke.

Tiia Sihver ütles, et peamiselt tegeletakse võrdõiguslikkuse probleemi tagajärgedega ja seetõttu peaksid ühendused tegema kõvemat häält, et riik neid kuulda võtaks. "Nüüd on jälle tagasiminek. Nüüd saame juba jälle valmis eelnõusid, kus meil ei ole olnud võimalust eelnevalt üldse sõna kaasa rääkida või oma arvamust avaldada," tõdes ta.

Toimetaja: Merili Nael

Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: