Sõerd: miinimumpalga asemel tuleks tõsta maksuvaba miinimumi ({{contentCtrl.commentsTotal}})

Foto: ERR

Miinimumpalga tõstmisel 1000 euroni, mida soovitas teha pankur ja ettevõtja Indrek Neivelt, pole majanduslikku sisu, ning hoopis otstarbekam oleks tõsta maksuvaba miinimumi, leiab riigikogu liige, endine rahandusminister Aivar Sõerd (Reformierakond).

Pankur ja ettevõtja Indrek Neivelt rääkis eelmisel nädalal ETV saates "Terevisioon", et miinimumpalka kümne euro kaupa tõstes ei saavuta Eesti midagi ning see vaid süvendab meie probleeme, sealhulgas rahvastiku kadu. Seepärast arvab ta, et 2018. aastaks peaks miinimumpalk olema 1000 eurot.

"Jah, palgaküsimused tekitavad alati emotsioone, ja see on tore muidugi, et on arutelud. Aga konkreetselt miinimumpalga hoogtöö korras  tõstmine on selline teema, kus [---] tõsist majanduslikku sisu on suhteliselt keeruline leida. Aga arutame," kommenteeris Aivar Sõerd Neivelti ideed tänases "Terevisioonis". 

Varavalitsemise ettevõtte EFTEN Capital tegevjuht Viljar Arakas rääkis, et Eesti eelmise aasta sisemajanduse kogutoodangus (SKT), mis tema sõnul lahtiseletatult tähendab kokkuvõetult ettevõtete kasumeid, palku ja riigimakse, on palkade osakaal kasvanud palju kiiremini kui kasumi osakaal.

"Kui me vaatame selle aasta esimest kvartalit, siis meie majandus langes 2% - või 1,9[%] -, samas palgad kasvasid 6,7%. Nii et öelda, et meil on probleem justkui selles, et ettevõtjad maksaksid vähe palka - seda nagu öelda ei saa. Pigem hakkab meil palgakasv jooksma tootlikkuse kasvu eest ära, mis tähendab seda, et lühiajaliselt võime me seda lubada, aga pikaajaliselt tekitab see tasakaalustamatust."

Arakas meenutas, et Euroopa suurimal majandusel Saksamaal ei ole praegu miinimumpalka, vaid see hakkab kehtima alles järgmisest aastast.Kui seal on suudetud miinimumpalka kehtestamata elada, näitab see tema arvates, et see ei saa olla suurim probleem.

"Kindlasti on Indrek Neiveltil väga suur õigus selles, et meie majandus vajab väga tõsist raputust, et see kasv jätkuks. Me oleme.kaks viimast aastat jäänud Läti-Leedu kasvule alla. Esimeses kvartalis, kui meie langesime 2%, lätlased-leedukad kasvasid üle 2 protsendi. Me vajame tegelikult mitte üheprotsendist kasvu, vaid viieprotsendist kasvu kümme aastat järjest. Seda täna kahjuks näha ei ole," rääkis Arakas.

Sõerdi sõnul pole põhiteema miinimumpalk, vaid üldine palgatõus. Ta ütles, et palgad kasvavad küll 6-7% aastas, kuid tõi näiteks hotellinduse madalad palgad (toitlustus- ja majutussektori keskmine brutopalk 2012. aastal oli 577 eurot).. Kui seal kasvaksid palgad isegi 10% aastas, ei jõutaks seal 2018. aastaks ka keskmise palgana soovitud 1000 euroni kuus.

Arakase sõnul peab palgad paika panema ikkagi turumajandus, mitte riiklik sund. Ta ei nõustunud väitega, et ettevõtjad hoiavad kunstlikult palku madalal.

" Küsimus on pigem meie maksustruktuuris - et millist tööd me väärtustame. Kui meil on näiteks probleem see, et meil kõrgharitud noored täna Eestist lahkuvad, siis peaks tegema maksuerandeid selleks, et näiteks alla 30-aastase, äsja kõrghariduse omandanud töötaja võiks mõni tööandja tööle võtta näiteks 50-protsendilise sotsiaalmaksu alandusega esimeseks kaheks aastaks, selleks, et teda Eestis hoida. Selleks, et hoida noorte tööpuudus madalal, mis Eestis selgelt ei ole nii suur probleem kui Lõuna-Euroopas.

Või siis näiteks kas või sotsiaalmaksu lagi, millest me oleme rääkinud, peaks selgelt Eestisse kallimaid töökohtasid juurde tooma. Aga neid ideid kui me oleme rääkinud, siis on alati öeldud, et meil raha ei ole.  Aga samas, kui me näeme, et uus koalitsioon pannakse kokku, siis kahe nädala jooksul leitakse kümnetesse miljonitesse eurodesse ulatuvaid reserve, et teha uusi sotsiaalkulutusi, kuid samas ka muidugi langetada tulumaksu ja tõsta tulumaksuvaba miinimumi," rääkis Arakas, kelle sõnul tänane maksustruktuur toetab kõige odavama töö tegemist ja me ei pääse maksuerandite tegemisest, et luua juurde kõrgepalgalisi töökohti.

"Osaliselt võib selle eelneva jutuga nõus olla ja osaliselt tuleb ka vastu vaielda. Sellepärast et ei ole niimoodi, et on mingisugused reservid jooksva aasta eelarves, mida pole kasutatud, ja nüüd tõstetakse selle arvelt lastetoetusi," ütles Sõerd. Ta  nentis, et iga maksusüsteem vajab kaasajastamist, sest majanduskeskkond muutub kiiresti. "aga fundamentaalselt me oleme asju õigesti teinud". Administratiivne sekkumine miinimumpalga tõstmiseks ei saa tema sõnul meid tegelikult aidata.

"Meil praegu on ju probleem selles, et tootlikkus ei kasva. Samal ajal palga kasv on üsna kiire ja edestab tootlikkuse kasvu. Kui me nüüd administratiivselt siia sekkume ja veelgi suurendame palgasurveid tööturul, sellega me ju tekitame majanduses ebakõla ja tasakaalustamatust. Ega me ei taha ju ometi uut kriisi esile kutsuda. Hoopis otstarbekam, kohasem meede on maksuvaba miinimumi tõstmine, mis vähendab ettevõtjate palgakulusid ja just nimelt parandab selle kõige madalama otsa palgasaajate olukorda," rääkis Sõerd.

Toimetaja: Heikki Aasaru

Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: