Artikkel on rohkem kui viis aastat vana ja kuulub arhiivi, mida ERR ei uuenda.

Keskmine Eestisse sissrändaja on üle 20-aastane vene mees, kes tuleb siia tööle

Foto: Postimees/Scanpix

Tallinnas lõppenud rändefoorumil tõdeti, et Eesti pole atraktiivne nende sisserändajate jaoks, kes otsivad kõrgeid sotsiaalseid toetusi. Pigem tullakse siia tööle, ütles Tartu Ülikooli majandusprofessor Raul Eamets.

Rändefoorumil tõdeti, et Eestis on tekkinud omalaadne olukord, kus eestlased ise otsivad töökohti Soomest ja nende asemel tulevad tööle inimesed kas Venemaalt või Ukrainast, vahendasid ERRi raadiouudised.

Eestiski on üsna levinud arusaam, et sisserändajad otsivad niiöelda paremaid jahimaid, nad ei viitsi eriti tööd teha ja tahavad elada siinse heaolu arvel. Tegelikult Eesti vaesust arvestades ei vasta see tegelikkusele, ütles Migratsiooniuuringute keskuse juhi Kert Valdaru.

"Kui me vaatasime viimast perioodi, 2008.-2013. aastat, siis on töö- ja pereränne praktiliselt võrdse osakaaluga," rääkis ta.

Tartu Ülikooli majandusprofessori Raul Eametsa sõnul on keskmine Eestisse sisserändaja pärit kas Ukrainast ja Venemaast. "Ta on 20-34 aastane kutseharidusega mees, kes on enamasti siin läbi töölähetuse ehk ilmselgelt on ta maksumaksja, mitte niivõrd sotsiaalse toetuse saaja," ütles Eamets.

Praegu pole Eesti riigi sotsiaaltoetused piisavalt kõrged selleks, et siia tuleks massiliselt kaugematest riikidest pärit inimesi.

"Ütleme, et see tuleneb võib-olla Eesti riigi üldisest arengutasemest, et meie elatustase ei ole praegu Põhjamaade omaga võrreldav ja seetõttu pole me veel atraktiivsed ka n-ö eksootilisemate riikide sisserändajatele. Aga kui Eesti elatustase tõuseb, siis varem või hiljem hakkab siia tulema inimesi ka kaugematest maadest, kes tõenäoliselt sihivad ka rohkem sotsiaaltoetusi," ütles ta.

Kert Valdaru sõnul on raske ennustada, kui kauaks Eestisse sisserändajad siia jääda kavatsevad. "Eestis ei ole selliseid uuringuid tehtud, kus oleks vaadatud trendi, et kas see periood, mille vältel inimene riigis on läheb pikemaks või lühemaks," rääkis Migratsiooniuuringute keskuse juht.

Raul Eamets tõdes, et praegu on olukord juba selline, et eestlased otsivad töövõimalusi Soomes, lahkujate kohad aga täidetakse uute töökätega Venemaalt ja Ukrainast.

"Küsimus on selles, et kas need inimesed, kes Soomes tööl käivad sinna ka jäävad või tulevad nad Eestisse tagasi. Täna on tekkinud omaette skeem Soomes pensionite välja teenimiseks ja pärast viit aastat Soomes töötamist tullakse Eestisse pensionipõlve pidama. Tõenäoliselt tulevikus selline inimeste liikumine üle piiri ainult suureneb," rääkis majandusprofessor.

Toimetaja: Maarja Roon

Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: