Vajadusepõhine õppetoetuse süsteem sai kauaoodatud parandused ({{commentsTotal}})

Autor/allikas: PA Wire/Scanpix

Vajadusepõhist toetust on edaspidi võimalik saada kõigil üliõpilastel, kes õpivad täiskoormusel ehk täidavad õppekava vähemalt 75 protsendi ulatuses.

Haridusminister Jevgeni Ossinovski tutvustas tänasel kohtumisel Eesti Üliõpilaskondade Liiduga (EÜL) eelnõu, millega muudetakse vajaduspõhine õppetoetus üliõpilastele kättesaadavamaks ning õiglasemaks.

Praegu on vajaduspõhist õppetoetust võimalik saada ainult nendel tudengitel, kes täidavad õppekava normkoormusel ehk 100 protsendi ulatuses. See tähendab, et ühel semestril mõne punkti saamata jäämisel jääb üliõpilane õppetoetusest ilma. Eelnõu kohaselt saaksid edaspidi õppetoetust kõik täiskoormusel ehk õppekava vähemalt 75 protsendi ulatuses täitvad tudengid.

Selleks, et siiski toetust pisut rohkematele tudengitele jagada, olid jagasid ülikoolid juba õppeaasta jooksul raha pisut ümber ning andsid võimaluse saada õppetoetust ka täiskoormusel õppivatel tudengitel.

Võimalus saada nn majandustoetust

Ossinovski sõnul on vajaduspõhise õppetoetuse eesmärk aidata majanduslikult vähekindlustatud perest pärit üliõpilase kõrgkooliõpinguid.

"Kuna nende noorte õpingud on igal juhul raskendatud, peab vajaduspõhise õppetoetuse süsteem olema paindlik. Mõne aine ebaõnnestumisel õppetoetusest ilma jätmine seaks ju küsimuse alla õpingute jätkamise võimalikkuse majanduslikus raskustes olevatele üliõpilastele," rõhutas Ossinovski.

Kavas on laiendada vajaduspõhist õppetoetust viisil, mis võimaldaks saada seda ka neil üliõpilastel, kes hetkel ei kvalifitseeruks toetuse saajaks. Eeskätt puudutab see üliõpilasi, kelle pere majanduslik olukord on ootamatult halvenenud või kus üks vanematest perekonda ei toeta.

Seni arvestati vajaduspõhise õppetoetuse saamisel tudengid leibkonna hulka ka tema vanemate pere ning arvestuse aluseks võeti eelneval majandusaastal deklareeritud tulu. Kui tudengit toetanud vanemate sissetulekutes toimus järsk langus, näiteks jäi ema või isa töötuks, ei olnud siiski tudengil võimalik toetust taotleda, kuna aluseks olid eelmise aasta andmed.

Nüüd on aga võimalik üliõpilasel taotleda täiendavat toetust juhuks, kui tema või tema leibkonna liikme sissetulekutes toimub järsk langus.

Jevgeni Ossinovski lisas, et praeguse vajaduspõhise õppetoetuse taotlussüsteemi plussid on operatiivsus ja eesti.ee-st taotlemise mugavus, ent registripõhised andmed ei lähe alati kokku üliõpilase reaalse olukorraga, mistõttu jääb osa noori õppetoetusest ebaõiglaselt ilma.

"Tahaksime juba järgmisest aastast rakendada süsteemi, mille kohaselt hakkaks kõrgkool jagama eritoetust neile, kelle tegelik majanduslik olukord on halvenenud," ütles minister Ossinovski.

EÜLi juhatuse esimees Sigrid Västra tunnustas haridusministeeriumi ettepanekut ning astutud samme. "Õppekoormuse määra muutmine vajaduspõhise toetuse taotlemisel ning erifondi loomine on täiendavaks garantiiks majanduslikult vähekindlustatud tudengitele, võimaldades neil täielikult õpingutele pühenduda."

Tehtud muudatused on osa tänavu märtsis ametisse asunud valitsuse tegevuskavast. 

Toimetaja: Marju Himma



ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.
Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: