Alo Lõhmus: Läti vargabandede pidu ehk säästmine Eesti moodi ({{contentCtrl.commentsTotal}})

Alo Lõhmus on ajakirjanik.
Alo Lõhmus on ajakirjanik. Autor/allikas: Scanpix/Postimees/Mihkel Maripuu

Monty Pythoni kuulsas filmis “Elu mõte” uhkustab haiglajuht masinaga, mis teeb “pinn”. “Me liisime seda masinat tagasi firmalt, kellele me ta müüsime. Sel moel läheb ta igakuise jooksva eelarve, mitte kapitalikulude arvele,” ütleb haiglajuht tohtrite aplausi saatel.

Seda 1983. aastal valminud filmi kümmekond aastat hiljem esimest korda vaadates arvasin, et episood masinaga, mis teeb “pinn”, on Monty Pythonile kohane särav absurdihuumor. Sest tegelikus elus ju midagi nii mõistusevastast ei tehta, eriti mitte ratsionaalses kapitalistlikus maailmas.

Eksisin. Tegelik elu ületab alati kõik väljamõeldised. Ka Eesti riik on müünud oma masinad, mis teevad “pinn”, et neid siis hiljem tagasi rentida.

Näiteks Valgas likvideeritakse viimane Eesti-Läti piiri valvav piirivalveüksus osaliselt just seetõttu, et hoone, mida piirivalvurid kasutavad, on antud Riigi Kinnisvara aktsiaseltsile ning nüüd peab politsei- ja piirivalveamet seda tagasi rentima tagasihoidliku hinnaga 7500 eurot kuus.

Riigi kinnisvarastrateegia näeb nimelt sõnaselgelt ette, et riigi hooned antakse turuväärtuses üle Riigi Kinnisvara aktsiaseltsile ning üüritakse neilt turutasemele vastava hinnaga tagasi. Täpselt nii nagu Monty Pythoni filmis ette ennustatigi.

“See muudab pildi läbipaistvaks ja kõigile on näha, kui palju tegelikult maksab kinnisvara kasutamine,” kommenteeris kõrget rendihinda Riigi Kinnisvara aktsiseltsi kommunikatsioonijuht Madis Idnurm. Näiteks Valga piirivalvurite hoone üür sisaldab mitte ainult netoüüri, vaid ka haldusteenust, tehnohooldust, heakorda, remondikomponenti ning kõrvalteenuseid ehk elektrit, kütet, vett ja kanalisatsiooni.

Ühesõnaga: iga liigutus maksab. Piirivalvurid ei tohi ise oma majas elektripirnigi vahetada, vaid seda peab tegema tasuline hooldusmees. See on väga kallis, kuid see-eest äärmiselt läbipaistev ja hõlpsasti Exceli tabelitesse kantav.

Loomulikult tekib säästulainel töötavatel ülemustel sellises olukorras ahvatlus piirivalveüksus Valgas üldse sulgeda ja viia ta üle idapiiri kordonitesse, et rendiraha kokku hoida. Nõnda ongi praeguseks otsustatud.

Paberil ongi kõik suurepärane: Riigi Kinnisvara aktsiaselts teenib kalleid arveid välja kirjutades kasumit (näiteks eelmisel aastal oli ettevõtte puhaskasum 2,5 miljonit eurot) ning piirivalve otsustab neid arveid nähes oma kulusid kokku hoida ning ajada läbi vähemate ruumidega. Exceli tabelid mõlemas ametkonnas näitavad rõõmustavaid numbreid. Need tabelid juhivadki meie elu üha suuremal määral, ning imelik, küll, nad juhivad elu ikka rohkem kokkutõmbumise, sulgemise, koondamise suunas.

Nii on ka Läti vargabandedel, kes öösiti üle Eesti lõunapiiri siinseid talusid rüüstama sõidavad, alates septembrist veel väiksem võimalus vahele jääda kui seni, sest piirivalvepatrulle lõunapiiril nad enam kartma ei pea. Kuid Valga linna kodanikud peavad edasi elama teadmisega, et seni nende turvalisust taganud kümnepealist piirivalve valmidusüksust linnas enam ei ole. Kümme töökohta on samuti Valgast läinud.

Kõik see võib ühiskonnale minna palju kallimaks maksma kui 7500 eurot kuus. Ent kuniks otsuse negatiivset mõju on võimalik Exceli tabelitest eemal hoida, on kõik ju näiliselt korras...

Toimetaja: Rain Kooli

Allikas: Vikerraadio päevakommentaar

Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: