Rain Kooli: psühholoogiline (enese)kaitse demokraatia tingimustes ({{commentsTotal}})

Rain Kooli on rahvusringhäälingu arvamustoimetaja.
Rain Kooli on rahvusringhäälingu arvamustoimetaja. Autor/allikas: ERR/Ülo Josing

Infosõda on viimaste kuude jooksul muutunud nii avalikult kasutatud sõnaks, et esimese hooga võib tekkida küsimus, mis mõtet on infosõdu enam pidadagi. Infosõja üks peamistest elementidest peaks ju olema selle varjatus. Kui kõik teavad, et peetakse infosõda, ei usu ju keegi enam levitatavat infot ja seega pole sõda kuigi tõhus. Paraku pole tegelikkus nii lihtne.

Infosõja tõhususe määrab ära mitu tegurit, millest selle varjatus on vaid üks aspekt. Lisaks sellele mõjutavad sõja tõhusust näiteks inforuumi suletus, infosõja objektide mõjutatavus, info filigraansus või robustsus, see, kas infosõja põhilöök on mõeldud kodu- või välisrindele, sõjapidaja ressursside rohkus jne jne.

Tõhus infosõda on peen, aga väga mitmetahuline psühholoogiline operatsioon, mis arvestab sõjapidaja eesmärkide ja mõjutatavate sihtgruppide eripäradega. Kusjuures eesmärgid ei pruugi olla nii otsekohesed ja lõplikud kui neid tihtipeale ette kujutatakse. Kui näiteks seksuaalvähemuste õiguste teemal peetakse Eestis juba aastaid kaevikusõda, mille erinevate poolte jaoks tundub infosõja võit peituvat teise poole seljatamises – see tähendab lõplikus veenmises, „jah, hea küll, teil on õigus“ stiilis kapituleerumises – siis Venemaa jaoks ei pruugi Ukrainaga seotud infosõja lõplik eesmärk üldse olla lääneriikide ja nende kodanike veenmine Ida-Ukrainas mässajate tegevuse õigsuses. Kremlile võib täiesti piisata sellest, et läänes õnnestub lihtsalt piisavalt segadust külvata ja informatiivselt „hõivata“ ainult strateegiliselt oluline „psühholoogiline sillapea“.

On loomulik, et nagu igas sõjas, on ka infosõjas kasutusel lisaks rünnakule ka ülejäänud kaks sõjapidamise klassikalist elementi: kaitse ja vasturünnak. Kuna tegemist on psühholoogilise tegevusega, siis on ka kaitse psühholoogiline.

Psühholoogiline kaitse aga on sõnapaar, mis võib tekitada Eestis, kus mäletatakse veel suhteliselt hästi 23 aastat tagasi lõppenud nõukogude okupatsiooni, mõnevõrra kõhedust. Sõnapaarina võib see liigagi palju meenutada omaaegset „õige mõtlemise“ doktriini, ajupesu, meelsuskontrolli ja teisitimõtlejate represseerimist. Õigustati ju kõike sedagi „Nõukogude kodanike“ psühholoogilise kaitsega magamatu vaenlase eest.

Kuidas aga käib psühholoogiline kaitse kokku demokraatliku, sõna- ja isikuvabadust austava riigiga? Kui palju teisitimõtlemist ja -ütlemist võib selline riik taluda, enne kui mõtleja ja ütleja muutub psühholoogiliseks ohuks? Kas näiteks vene gümnaasiumite eestikeelsele õppele ülemineku vastustamine on automaatselt julgeolekuoht? Kas inimest, kes peab Krimmi äsjast annekteerimist õigustatuks, tuleks automaatselt pidada Eesti riigi vastaseks?

Ja kuidas üks demokraatlik, sõna- ja isikuvabadusi austav riik peaks ennast ja oma kodanikke kaitsma olukorras, kust tal on õnnestunud geopoliitilisest loosirattast tõmmata enda naabriks riik, mis ei ole üht, teist ega kolmandat?

Palju küsimusi, eks? Võib-olla sellepärast ongi hea, et täna algavad järjekordsed psühholoogilise kaitse kursused. Kuna ise seekord ka noil kursustel osalen, saan teile tulevastes kommentaarides mõnele neist küsimustest ehk ka vastuse anda ja mõnel neist teemadest ka pikemalt rääkida.

Nii palju, kui saan muidugi. Vaenlane ju ei maga...

Allikas: Vikerraadio päevakommentaar



ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.
Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: