Toompeale riigikogu hoone ette kogunesid täna erinevate puuetega inimeste esindusorganisatsioonid. Piketiga protesteeriti riigikogus täna arutelu all oleva töövõimetoetuse seaduse eelnõu vastu. 

Liikumispuudega inimeste liidu juhatuse esimees Indrek Tarand märkis, et reformiga ei tule mitte vaid aeg maha võtta vaid "kahe käega hädapidurit tõmmata".

Eesti Puuetega Inimeste Koja (EPIKoja) hinnangul on olulisimad kitsaskohad seotud puuetega inimeste töövõimalustega. Näiteks on juba täna ebapiisavalt kaitstud töö keskusi madala töövõimega inimestele ning osaajaga töötamine harv nähtus.

"Iga puudega inimene, kes soovib töötada, peab saama selleks võimaluse, kuid töötamine ei tohi saada vaesusriskiks. Tänane eelnõu aga karistab töötavaid puudega inimesi. Alates brutotasust 641 eurot kuus hakatakse toetust vähendama ja 1005 euro juures kaob toetus üldse," lausus EPIKoja juhatuse esimees Monika Haukanõmm.

Praegune eelnõu ei too tema sõnul puuetega inimestele juurde võimalusi töötada, küll aga suurendab halduskoormust. "Reformi elluviimiseks on kriitiline parandada hariduse kättesaadavust, tõsta omavalitsuste võimekust sotsiaalteenuste osutamisel ning aidata tööandjaid."

EPIKoda ja selle liikmesorganisatsioonid esitasid oma seisukohtadena, et enne töövõimetoetuse seaduse vastu võtmist peab:
1. testima töövõime hindamise metoodikat ja üldistama seda erinevatele tervisekahjustustele ja puudeliikidele;
2. koostama tööandjaid motiveeriva meetmete paketi, et ka tegelikult tekiks soov puudega inimesi palgata, pakkudes vajadusel paindlikke töövorme;
3. lisama töötukassa meetmete hulka puudega inimeste töötamist toetava toetuse, kompenseerimaks puudest tulenevaid lisakulusid;
4. tõstma töötasu piiri, millest alates töövõime toetus hakkab vähenema, 640-lt eurolt kuus riigi keskmise palga tasemele;
5. planeerima reformi eelarvest vahendeid kohalikele omavalitsustele tugiteenusteks, mida omavalitsused on küll kohustatud, kuid praktikas ei suuda osutada.

Puuetega inimeste esindusorganisatsioonide piketile avaldas toetust ka ametiühingute keskliit.

Keskliit soovitas riigikogul ja valitsusel töövõimereformiga tempo maha võtta kuni asjaga otseselt kokku puutuvate osapooltega on taas kokkulepped saavutatud.

Ametiühingute keskliidu esimehe Peep Petersoni sõnul tuleb leida aeg, et vajadusel reformikava veel paremini läbi töötada. "Ametiühingud on puuetega inimestega solidaarsed ja me soovime, et ka neid puudutavat reformi menetletaks põhjalikult, rahulikult ja kaasavas vormis. See tähendab muuhulgas eelnõu jõustumise edasilükkumist 2016. aasta algusse," ütles Peterson.

Petersoni sõnul on töövõimereform sündinud kiirustades ja olulistest uuringutest ette rutates ning hiljem on püütud uut olulist asjassepuutuvat infot eirata viitega, et eelnõuga on väga kiire.

Ametiühingud on läbirääkimiste tulemusena saanud valitsuselt enamusele oma parandusettepanekutest siiski heakskiidu ja nendega on lubatud arvestada.

"Ametiühingute nõudmiste osas on toimunud positiivsed arengud – kolmapäeval algavad rahandusministeeriumis tööõnnetuse-kutsehaiguskindlustuse loomise läbirääkimised, eelnõus on oluliselt vähendatud inimeste jooksutamist ja ka töövõime hindamise rahakulu on tublisti piiratud," loetles Peterson.

Tema sõnul on siiski lahtine veel uute töökohtade loomist innustav pakett ja täpne selgus, kelle õlule langeb reformi kulu peale Euroopa Liidu rahastuse lõppu.

"Kui muudatused siiski tagasi lükatakse, lahtised küsimused vastuseta jäävad ja eelnõu asutakse menetlema jõuga, siis tuleb ka meil kaaluda ühinemist protestijatega otse platsil," lisas Peterson.

Eelnõu tahab Petersoni sõnul veel rohkem tõsist tööd ja vajadusel ka uusi läbirääkimisi. "Pole tark kiirustamisega jätkata ja kümnete miljonite eest kümneid tuhandeid inimesi lihtsalt õnnetuks teha ainult selle pärast, et pole leitud piisavalt aega asjad korralikult läbi arutada," ütles Peterson.