"Uuringust välja tulnud ärieetikat puudutavad hoiakud Eesti juhtide seas olid nii mõneski punktis üllatavad," ütles Ernst & Young Baltic AS-i finantspettuste atesteeritud uurija Marilin Pikaro.

Ta tõi välja, et arenenud riikides on üldiselt altkäemaksu andnud 3% juhtidest.

Kolmandiku Eesti ettevõtete juhtide arvates on kingituste ja meelelahutuse pakkumine ärisuhete hoidmiseks või tekitamiseks õigustatud. See on kolm korda kõrgem näitaja kui arenenud riikide keskmine.

Pikaro ütles, et viimase kahe aasta jooksul on pettusejuhtumiga kokku puutunud pooled Eesti ettevõtetest, kusjuures 26% on tekkinud sellega ka üle 10 000-eurone kahju.

Pettuse ennetamise ja avastamise peamiste mehhanismidena on Eesti organisatsioonides kasutusel finantsaudit (95% vastanutest) ja siseaudit (79%). Samuti kontrollitakse töötajate ja koostööpartnerite tausta (78% vastanutest).

"Üllatav on asjaolu, et eelpool nimetatud mehhanismid on pettuseriskide juhtimisel ühed vähem tõhusad," märkis Pikaro.

"Traditsiooniliselt tuvastatakse kõige kiiremini pettusejuhtumeid vihje või juhuse kaudu, samas Eesti ettevõtetes on need meetmed vähe eelistatud," lisas ta.

Vihjeliini kasutavad pettuseriskide tuvastamiseks üksnes 34% ja üllatusauditeid 39% organisatsioonidest.