Rail Balticu ühisfirma sai rohelise tule ({{commentsTotal}})

Foto: Postimees/Scanpix

Majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumis kohtunud Leedu, Läti ja Eesti töögrupid leppisid kokku Rail Balticu ühisfirma aktsionäride lepingu kavandi osas.

Aktsionäride lepe peab majandusministeeriumi teatel saama heakskiidu ka liikmesriikide valitsustelt.

Leppe allakirjastamiseni jõutakse eeldatavalt augustis, kui Lätis ning Eestis on loodud valdusettevõtted, kellest saavad ühisettevõtte aktsionärid.

Kompromissina lepiti kokku, et hetkel hakkab Rail Baltic läbima Tallinna, Pärnut ja Riiat ning Leedus Panevėžyst ja Kaunast. Tulevikus ehitatakse ka raudteelõik Vilniusse, ent selle tarbeks tuleb Euroopa Liidust alles raha taotleda.

"Me jõudsime täna kokkuleppele ja lepingus on meile väga olulised punktid. Nimelt: ühendus Vilniusega on Rail Balticu projekti osa. Leppisime kokku, et tegutseme koos selle nimel, et saada Euroopa Liidult raha Vilniuse ühenduse ehituseks," vahendas "Aktuaalne kaamera" Leedu majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumi osakonnajuhataja Arenijus Jackuse kommentaari.

Rail Baltic Eesti projektijuht Indrek Sirp tõdes, et Vilniuse ühendust saab arendada siis, kui on tagatud EL-i rahastusvõimalused.

"Täna neid ei ole, aga võimalik, et tulevikus on ja siis ka see jupp raudteest viiakse ilmselt ellu. On ka kokku lepitud selles, et see ei saa pidurdada tööd põhiliinil, mis on Kaunase kaudu Poola suunas," lausus Sirp.

Eesti, Läti, Leedu, Poola ning Soome kirjutasid Rail Balticu ühisfirma loomise kavatsuste leppele alla mullu septembris.

Ühisettevõtte peakontor tuleb varasema kokkuleppe järgi Riiga. Igas Balti riigis jääb raudtee omand riigile.

Rail Baltic on Eestit, Lätit ja Leedut ühendav moodne ja kiire elektrifitseeritud raudteeühendus. Laiema koridorina hõlmab Rail Baltic põhjast nii Skandinaaviat kui Venemaad ja teiselt poolt Lääne-Euroopat.

Toimetaja: Anna-Liisa Villmann



ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.
Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: