Graafik: kuidas on koolivõrk muutunud viimase kümne aastaga ({{contentCtrl.commentsTotal}})

Autor/allikas: Postimees/Scanpix

Täna esitletavast mõttekoja Praxis analüüsist selgub, et kõige enam koolivõrku korrastatud suure asustustihedusega omavalitsustes. Kõige keerulisem on aga olukord keskmise asustustihedusega piirkondades, kus omavalitsused eelistaksid jätkata praeguse korraldusega.

Viimase kümne aasta jooksul on tegevuse lõpetanud 96 kooli. Nende hulgas on nii lasteaed-algkoole, põhikoole kui gümnaasiume, nii riigi kui kohaliku omavalitsuse pidamisel olevaid koole.

Kuigi tegevuse on lõpetanud ühtekokku 96 kooli, on sealjuures avatud sama perioodi jooksul 45 uut kooli. Neist enamus Tallinnas ja Harju maakonnas. Liitmise tulemusena tekkis juurde viis uut kooli.

Samas 42 kooli liitusid teistega ehk see, mida n-ö konsolideerumiseks nimetatakse toimus küll päris paljudes piirkondades, kuid nagu ka Praxise analüüsist selgub, esines seda oodatust vähem keskmise asustusega piirkondades.

Viimase üheksa aasta jooksul suletud, liidetud ja uued koolid maakonniti

Kõige keerulisem on olukord keskmise asustustihedusega piirkondades, kus omavalitsused sageli püüavad töötada selle nimel, et säilitada praegust koolivõrku. Väljaspool suuremaid keskusi asuvad omavalitsused on tugevalt sõltuvuses rahvaarvust ning majanduslikest võimalustest. Samuti on neis piirkondades raskusi nii 12-klassiliste koolide rolli määratlemisega uues süsteemis kui ka selle kohta otsuste tegemisega.

Keskmise asutustihedusega omavalitsustes on enamjaolt otsustatud keskenduda tugeva põhikooli loomisele, kuid praegune koolivõrgu seis erineb oluliselt Praxise 2005. aasta prognoosist nii koolide arvu kui ka koolivõrgu struktuuri mõttes – põhikoolide kõrval on arvestatav hulk nii 12-klassilisi gümnaasiume kui ka kuueklassilisi koole.

Maakondade võrdluses tuuakse analüüsis välja Läänemaa, kus koolivõrk on võrreldes prognoosituga kõige vähem konsolideerunud ehk kus on kõige vähem koole liidetud ja koolide töökorraldust muudetud.

Läänemaa on pindalalt suhteliselt suur, kuid rahvast on hõredalt – seal asuvast 10 kohalikust omavalitsusest kaheksa on hõrealad. Senised suurimad ümberkorraldused Läänemaal on toimunud Haapsalus ja alles äsja ehk möödunud aastal, siis ongi hõrealade ehk teisisõnu pea kogu linnavälise maakonna koolivõrk korrastamata ja/või Haapsalu ümberkorraldustest tulenevalt alles korrastumas.

Koolide vähenemine hõreda ja keskmise asustustihedusega piirkondades

Mitmete maakondade puhul on kõige lahtisem maagümnaasiumide edasine käekäik, sest omavalitsused soovivad kohalikku gümnaasiumiharidust säilitada. Põhjendusteks tuuakse näiteks kehva transpordiühendust keskusega, tugevat gümnaasiumiharidust, traditsioone, kodulähedase keskhariduse pakkumist ja kutsehariduse väheatraktiivsed erialavaliku võimalusi.

Samas pole kindel, et õpilaste vähesuse tõttu on gümnaasium jätkusuutlik.

Praxise analüütik Laura Kirss rääkis esitlusel, et peamised põhjused, mis takistavad koolide sulgemist või liitmist, on emotsionaalsed ning tihti mõjutavad neid traditsioonidest lähtuvad argumendid. 

Positiivse külje pealt tõi Kirss välja, et mitmel pool on kasutatud võimalust liita näiteks lasteaed algkooliga, et nii oleks lihtsam ja majanduslikult tasuvam kooli pidada. See on ühtlasi pakkunud lapsevanematele toetust teadmisest, et nende laps saab ühes haridusasutuses õppida pikemat aega. 

Suured omavalitsused paremas seisus

Suurema asustustihedusega piirkondades, kus elab üle 500 inimese ruutkilomeetri kohta, on koolide arv kahanenud kõige vähem ning peamiselt põhikooliga gümnaasiumide arvelt. Nendest 37 koolist, mille võrra on koolide arv suure asustustihedusega piirkondades vähenenud, on eeldatavalt kujundatud uusi puhtaid gümnaasiume ja põhikoole. Puhtaid gümnaasiume on juurde tekkinud viis ning põhikoole 19.

Just suurtes omavalitsustes on koolivõrgu korrastamine olnud edukam kui väiksemates ja hõredamalt asustatutes. Laura Kirss selgitas, et suurtes omavalitsustes, kus kooliomanik ehk kohalik omavalitsus haldab mitmeid koole, on kergem langetada otsuseid koolide liitmise või ümberkorraldamise osas.  

Koolivõrgu strateegilise planeerimisega on tegelenud suuremad omavalitsused, kus õpilasi on rohkem ning see võimaldab kaaluda ja kavandada sisult erinevaid koolivõrguvariante. Enamikus maakonnakeskustes nagu Tartu, Viljandi, Pärnu, Võru, Valga, Põlva, Jõhvi, Jõgeva, Hiiu ja Rapla on praeguseks koolide kohta käivad otsused sisuliselt langetatud ning muudatused toimunud või toimumas.

Praxise 2005. aasta prognoos nägi erinevate variantide kohaselt ette 178–188 kooli olemasolu. Kuigi arvuliselt on suurtes omavalitsustes selleni jõutud, ei ole liigutud puhaste põhikoolide ja gümnaasiumide suunas sellisel määral nagu Praxise 2005. aasta prognoos ette nägi.

Vaata interaktiivset kaarti, millised koolid on kadunud, juurde tulnud ja liidetud alates 1990. aastast!

 

Toimetaja: Marju Himma

Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: