Artikkel on rohkem kui viis aastat vana ja kuulub arhiivi, mida ERR ei uuenda.

Uuring: Eesti õpetajad on rahulolematud ameti staatusega

Autor/allikas: Postimees/Scanpix

Eesti 7.–9. klassi õpetajad on oma töö ja kooliga reeglina rahul, kuid samas rahulolematud õpetajaameti staatusega ühiskonnas, nähtus Jaapanis OECD liikmesriikide haridusministrite kohtumisel avalikustatud õpetamise ja õppimise uuringu TALIS 2013 tulemustest.

TALIS-e uuringus osales 3129 Eesti 7.–9. klassi õpetajat ja 197 koolijuhti. Uuring näitab õpetajate ja koolijuhtide endi hoiakuid ning hinnanguid oma tööle ja töökeskkonnale.

Uuringust ilmneb, et Eesti õpetajate rahulolu oma tööga on madalam kui teistes riikides. Eriti madal on õpetajate rahulolu õpetajaameti staatusega ühiskonnas - ainult 14% uuringus osalenud õpetajatest ja 12% koolijuhtidest usub, et õpetajaamet on ühiskonnas väärtustatud.

Uuringu tulemused näitavad, et jätkuvalt püsib lõhe Eesti õpetajate tegelike õpetamispraktikate ning uskumuste vahel. Kuigi õpetajad hindavad ja teavad nüüdisaegseid õpetamisviise, siis uuringust nähtub, et võrreldes teiste riikidega kasutavad nad neid oma töös vähe.

Võrreldes eelmise, 2008. aastal läbi viidud TALIS-e uuringuga on tunduvalt paranenud õpetajate hinnangud õpetajate ja õpilaste vahelistele suhetele ning enesetäiendamise võimalustele. Kui viie aasta eest väitis 84% uuringus osalenud Eesti õpetajatest, et enamikke tema kooli õpetajaid huvitab, mida õpilased arvavad, siis nüüd väitis nii peaaegu 92% õpetajaid.

Eestis on uuringus osalenud riikide seas üks madalaim õpilaste ja õpetajate suhtarv ning väikseimad klassid – ühe õpetaja kohta on klassis keskmiselt 7,7 õpilast ning klassi suurus 17,3 õpilast. OECD riikides on õpetaja kohta keskmiselt 12,4 õpilast ja klassis 24,1 õpilast. Õpilaste ja õpetajate madala suhtarvu varjukülg on, et õpilaste arvu languse tõttu on Eestis palju osakoormusel õpetajaid, sest koolidel pole neile täiskoormust pakkuda.

Uuringus osalenud Eesti õpetajate hinnangul jääb nende töötundide koguarv nädalas keskmiselt 36,1 astronoomilise tunni juurde, millest õpetamisele kulub hinnanguliselt 20,9 tundi. Tundide planeerimisele ja ettevalmistamisele koolis või väljaspool kooli kulub 6,9 tundi, meeskonnatöö ja kolleegidega arutelu peale 1,9 tundi, õpilastööde hindamise ja parandamise peale 4,3 tundi ning õpilaste nõustamise peale natukene üle 2 tunni.

Keskmiselt töötavad uuringus osalenud riikide õpetajad enda hinnangul 38,3 tundi nädalas. Võrreldes teiste riikidega kulub Eesti õpetajatel vähem aega tunnis korra hoidmisele ning administratiivsetele ülesannetele.

Toimetaja: Aleksander Krjukov

Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: