Propaganda ja eelarvamused tõid idapartnerluse fookusesse kommunikatsiooni
Seoses assotsiatsioonilepingute ning laiaulatuslike vabakaubanduslepingute sõlmimisega Euroopa Liidu ning Gruusia, Moldova ja Ukraina vahel on taas päevakorda tõusnud idapartnerlus, mida on Euroopa Liidu rahvusvahelistel kogunemistel, eriti seoses Ukraina sündmustega, mitut puhku nõrgaks kutsutud, vahendasid ERRi raadiouudised.
Eestis tegeleb nende küsimustega Eesti idapartnerluse keskus. Keskus ühendab kahte tegevusvaldkonda - koolitust ja mõttekoda. Ühelt poolt jagatakse idapartneritele Eesti kogemust Euroopa Liidu integratsiooni alal, teiselt poolt informeeritakse Eesti avalikkust idapartnerluse piirkonnas toimuvatest arengutest. Jõudumööda tehakse ka uuringuid.
"Kuivõrd me oleme väike keskus ja Eesti on väike riik, siis me peame väga läbi mõtlema kuidas me oma jõud jaotame. Sel aastal on meil partnerriikide endi vajadustest tulenevalt kommunikatsiooni teema üsna tähtsal kohal, just Gruusia ja Moldova suunal," rääkis keskuse juhataja Marge Mardisalu-Kahar.
Näiteks juuli keskel saadakse kokku Gruusias Euroopa Liidu kohta teavitustöö tegijatega. "Eestist on seal mitu eksperti, kes räägivad sellest, kuidas Eestis omal ajal Euroopa Liiduga liitumist selgitati," ütles Mardisalu-Kahar. Ta lisas, et tegemist on väga keerulise teemaga, sest inimestel on liidu kohta erinevaid stereotüüpe ja eelarvamusi.
Kommunikatsiooni muudab veelgi olulisemaks tohutu propagandalaine, mis tuleb Venemaa poolt.
"Fookus on praegu ennekõike nendel riikidel, kes on ise selgelt välja öelnud, et nende poliitiliseks eesmärgiks on integratsioon Euroopa Liiduga. Me katsume inimesi julgustada seal omavahel suhtlema, looma võrgustikke ajakirjanike ja pressiga suhtlejate vahel, et nad jagaksid tõepärast informatsiooni ning räägiksid nii assotsiatsiooniprotsessi eelistest kui ka sellega kaasnevatest raskustest," rääkis keskuse juhataja.
"Eesti kogemuse põhjal me saame öelda, et lõpuks usutakse ikkagi seda, mis tuleb oma rahva arvamusliidrite käest. Me katsume seda protsessi lihtsalt omalt poolt julgustada, me ei tegele propagandaga," jätkas ta.
Praegu on riikides paljud Euroopa Liidu kohta käivad eelarvamused seotud vähemuste, eriti just seksuaalvähemuste teemaga. "Me näeme seda Gruusias, Moldovas, Ukrainas. Seda kasutavad ära need, kes on selle protsessi vastased - ka Venemaa on seda üsna edukalt ära kasutanud," tõdes Mardisalu-Kahar.
Toimetaja: Maarja Roon