Liikumispuudega inimeste liit reformist: valitsuse ja huvigruppide seisukohtad ei ole lähenenud ({{commentsTotal}})

Riigikogu sotsiaalkomisjon juunikuisel avalikul istungil.
Riigikogu sotsiaalkomisjon juunikuisel avalikul istungil. Autor/allikas: Riigikogu/Erik Peinar

Riigikogu sotsiaalkomisjon alustas eile ja jätkab täna tööhõivereformi eelnõu arutelu. Kuigi nüüd võib tõdeda, et reformi arutamisse on huvigruppe kaasatud, ei ole valitsuse ja liitude seisukohtades siiani lähenemist toimunud, rääkis liikumispuudega inimeste liidu juhatuse liige Tiia Sihver.

"Tegelikult toimub praegu hoopis see, et tegeletakse meie rahustamisega. Reform on jõudnud sellisesse etappi, kus see on visatud riigikogu sotsiaalkomisjoni, aga komisjoni liikmetel puudub ju pädevus, sest nemad on sinna valitud poliitiliselt," rääkis Sihver Vikerraadio saates "Uudis+".

Tema sõnul tõdes eile ka komisjoni esinaine Heljo Pikhof, et sotsiaalkomisjon teeb praegu ministeeriumi tegemata tööd.

Sihver rääkis, et eilsel kohtumisel sisuliste küsimuste arutamiseni ei jõutudki, vaid pigem tegelesid huvigruppide esindajad komisjoni liikmete harimisega. "Me rääkisime konkreetsete näidete põhjal, et mida tähendavad näiteks puudega inimeste jaoks puudest tulenevad lisakulud, milline on tegelikult abivahendite olukord, millised on terviseseisundid, milleks peavad tööandjad valmis olema jne. Me ei arutanudki sisuliselt seda seadust," ütles ta.

Töövõimereformi kava osas on seljad kokku pannud kümme organisatsiooni, kelle seas on lisaks liikumispuudega inimeste liidule ka näiteks hooldajate, pimedate ja kurtide liidud, vaimupuudega inimeste esindajad, patsientide esindusorganisatsioon jt.

Need kümme organisatsiooni on veendunud, et reform vajab süsteemset läbitöötamist ja praegusel kujul seda vastu võtta ei saa. Liidud on vajakajäämistest toonud näiteks välja selle, et osalise töövõimega inimeste tööle aitamiseks tuleks luua eraldi tugiprogrammid ning et sotsiaalteenuste kättesaadavuse tagamiseks peavad riik ja kohalikud omavalitsused nende rahastamises ja standardites kokku leppima. Samuti leiavad nad, et tööandjate motivatsioonipaketid võiksid olla sellised, et need tõesti suunavad ettevõtjaid inimesi osalise tööajaga tööle võtma. Tegelda tuleb ka rehabilitatsiooni, hoolekande, kutseõppe ja enesetäienduste võimaluste kättesaadavuse probleemidega, rääkis Sihver.

Veel tõi Sihver välja, et uue reformikava järgi peab puudega inimene edaspidi läbi tegema kolm hindamist. "Kõigepealt hinnatakse ära kas tal on töövõime, siis teine hindamine toimub siis, kui inimene taotleb endale puuet ning kolmas hindamine on see, kui ta läheb rehabilitatsiooniteenust saama, et siis talle koostatakse rehabilitatsiooniplaan," selgitas ta.

Kui töövõimereform võetakse huvigruppide kriitikast hoolimata sellisel kujul vastu, siis kavatsevad liidud korraldada uusi pikette, ütles Sihver.

Toimetaja: Maarja Roon



ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.
Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: