"Venemaalt imporditud gaasile ei ole Euroopas kerge asendust leida. Osa saaks pakkuda Norra, kuid see on ka põhimõtteliselt kõik. Hollandi avalikkus nõuab gaasitootmise vähendamist, Suurbritannia gaasivarud on aga ammendumas," ütles Mertsina ERR-i uudisteportaalile.

Euroopa energiasõltuvus Venemaast ei piirdu loomulikult ainult gaasiga.

"Eelmisel aastal maksis EL toornafta impordi eest kokku ligikaudu 300 miljardit eurot, kusjuures kolmandik naftast veeti sisse Venemaalt, 11% Norrast ja 8% Saudi Araabias," selgitas Mertsina.

"Venemaa osakaal tahkekütuste (küttepüüd, vaik, tõrv jne - toim.) impordis on ligikaudu veerand. Seega on Euroopa Liidu energiasõltuvus Venemaast mitmekülgne," kinnitas ta.

"Poliitiline elevus ideest, et Ameerika kildagaas aitab Euroopa hädast välja, ei arvesta ilmselt seda, et praeguseks ei ole USA-l veel vajalikus mahus taristut kildagaasi eksportimiseks Euroopasse," ütles Mertsina.

"Euroopa kohaliku kildagaasi kasutamise ja kättesaamise muudavad aga keerulisemaks avalik arvamus, seadusandlus ning ebapiisavad puurimisvahendid."

Samas oleks energiakaubanduse piiramine väga valus ka Venemaale. Nafta ja gaas moodustavad ligikaudu 70% Venemaa ekspordist ja veidi üle poole föderaaleelarvest. "Seega läheks Moskvale maagaasi kasutamine poliitilise mõjutusvahendina üsna kalliks," toonitas Mertsina.

Värsked sammud Eestit ilmselt ei puuduta

Euroopa Liidu välisministrid tegid üleeile Brüsselis Euroopa Komisjonile ja Euroopa Välisteenitusele ülesandeks esitada ettepanekud uute piiravate meetmete osas Venemaa suhtes.

Sanktsioonid käsitlevad kaitsevaldkonda, seal hulgas relvamüügipiiranguid, ligipääsu kapitaliturgudele, kahese kasutusega kaupu ja tundlikke tehnoloogiad, sh energiasektoris.

"Nüüd jääb üle ainult oodata konkreetseid ettepanekuid ja sõnastust, mis peaks valmima täna. Positiivne on see, et sanktsioonide laiendamisega olid nõus kõikide 28 liikmesriigi esindajad," kommenteeris Mertsina.

"Kokkulepitud valdkonnad, milles otsustati edasi liikuda /.../, vähemalt praegustel andmetel otseselt Eestit ei puuduta," kinnitas ta.

Seni kehtestatud sanktsioonid isikute või ettevõtete suhtes ei ole Mertsina sõnul ületanud Putini valuläve, kuid kui EL otsustab minna edasi ka valdkonnapõhistele piirangutele, võib olukord Venemaa jaoks põhjalikult muutuda.

"Venemaa aktsiaturg (MICEX) on alates juuli algusest järsult kukkunud ning sanktsioonide võimalik laiendamine valdkonna või valdkondade põhiseks võib olukorda aktsiaturgudel veelgi halvendada. Juurdepääsu piiramine kapitaliturgudele mõjutab Venemaa majandust veelgi," kinnitas Mertsina.

Kui aga EL otsustab kehtestada valdkonnapõhised sanktsioonid Venemaa suhtes, siis järgnevad sellele tõenäoliselt ka Venemaa poolsed piirangud.

"Kas see suunatakse ka Eesti ettevõtetele, sõltub sellest, millised sanktsioonid homme lauale pannakse, ja kuidas EL Venemaa sanktsioneerimisega edasi liigub," ütles Mertsina.

"Venemaa osakaal Eesti kaupade ekspordis on küll 11%, kuid suurem osa kaubavahetusest (ligi kolmveerand) on re-eksport ehk ei mõjuta oluliselt Eesti majandust," märkis ta. "Venemaa transiidi ümbersuunamine Venemaa enda sadamatesse on aga juba pikaajalisem protsess ning see pidurdab niigi juba meie majanduskasvu."