Põllumeeste sõnul pole põhjust tänavust aastat ilmade pärast veel eelmistest erandlikuks lugeda. Küll on aga jahe ja külm kevad lükanud edasi põllusaaduste valmimise tsükli.

Aiandusliidu tegevjuht Raimond Strastin märkis ERR-i raadiouudistele antud intervjuus, et sel aastal on umbes pooles Eestis varajaste ja hilisemate sortide valmimine enamvähem ühte ajajärku jäänud. Seetõttu jääb aga näiteks varajase kapsa müügist saada loodetav tulu ilmselt saamata.

„Kartulit on saada küll, aga eks näis, mis see põud nüüd toob, sest kartul tahab siiski siin kasvuperioodil ja mugula formeerumise perioodil ikka niiskust ka saada,“ lisas Strastin.

Seda, kas tõusevad ka hinnad, on köögiviljakasvataja Sagro tootmisjuhi Madis Kahu sõnul veel vara öelda. „Kõik saak hilineb, vähemalt meil Põhja-Eesti kohal,“ ütles Kahu. Kasvuhoonetele andsid tema sõnul tugeva löögi kevadised külmad ööd, mille tõttu pidi kasvuhooneid kütma. See tõstis aga nii nende kui ka ilmselt näiteks Lõuna-Eestis asuva Luunja kurgikasvanduse küttearved kahekordseks, mis tähendab, et kurgihind on tõusnud eelmiste aastatega võrreldes rekordkõrgusele.

Lumeta talv ning juunikuuni kestnud öökülmad on mõjutanud ka maasikakasvatajaid ning ka kirsi- ja õunasaaki, tavapärasest rohkem on ka kahjureid ja taimehaigusi. Soodsalt on jahe kevad mõjunud vaid teraviljale, kuid samas võib ka siin Taimekasvatuse Instituudi juhi Mati Koppeli sõnul kuumus saaki hakata mõjutama.

„Praegu on selline tera täitumise ja kasvamise aeg ning ka tänasel päeval lubatakse 30 kraadi sooja. Kahjuks on mitmel pool viimastest vihmasadudest tükk aega möödas ning see mulla veevaru, mille arvelt seda tera kasvatada jääb väheseks,“ nentis Koppel.

Olukord pole aga nii trööstitu kogu Eestis. Näiteks lõuna pool on vihma sadanud rohkem ja seega on sealsed põllumehed oma saagi osas ka optimistlikumad.