Aasta peale tähendab see viitteist miljonit saamata jäänud eurot. Eesti Raudtee juhatuse esimees Ahti Asmann rääkis ERRi raadiouudistele, et kui transiidiga enam raudtee ülevalpidamiseks vajalikke investeeringuid katta ei saa, siis peavad tõenäoliselt hakkama rohkem maksma reisijate vedajad.

Venemaa osakaal Eesti ekspordist on maikuu andmetel 11 protsenti. Võrreldes eelmise aastaga on eksport Venemaale vähenenud viiendiku jagu. Import Venemaalt kasvas samal ajal üle 40 protsendi.

Eesti Raudtee juhatuse esimehe Ahti Asmanni sõnul on kaubavedu mööda raudteed geopoliitiline äri, kus tulemused sõltuvad suurel määral riikidevahelistest suhetest, ka poliitilistest suhetest. Seetõttu mõjutavad sanktsioonid raudteeäri negatiivselt ning seda näitavad ka Eesti Raudtee selle aasta tulemused.

"Aasta algusest on kaubamahud langustrendis, peaasjalikult naftatoodete osas. Praegu prognoosime me aasta lõikes languseks umbes 25 protsenti ehk kuus miljonit tonni. Seda, palju sellest langusest on seletatav sanktsioonidega, sellele on raske hinnangut anda, aga kui võtta arvesse, et kogu see kaup, mis on Eestist eemale suunatud, seda kaupa kontrollisid ettevõtted või isikud, kes on USA sanktsioonide nimekirjas, siis võime kogu mahtude languse sisuliselt juba kirjutada sanktsioonide alla," rääkis Asmann.

Kaubamahtude langus veerandi võrra tähendab Eesti Raudteele aasta peale viitteist miljonit saamata jäänud eurot. See paneb ettevõtte raskesse seisu ning mõjutab omakorda raudtee kasutajaid, kellest üks osa on reisijate vedajad.

"Siiani on Eesti Raudtee tegevust ja investeeringuid finantseeritud põhiliselt transiidist teenitava rahavoo abil. Kui see rahavoog kukub ära, siis peab asemele tekkima rahavoog kuskilt mujalt. Tänasel päeval ma ei näe muud kohta kui reisijatevedu, mis peab hakkama infrastruktuuri eest õiglast tasu maksma," ütles Asmann.

Eesti Masinatööstuse Liidu juht Indrek Rohtma ütles, et ettevõtluses on poliitikast olulisemad isiklikud kontaktid. Seetõttu ei usu ta, et Eesti masinatööstust Venemaa-vastased sanktsioonid eriti mõjutavad. Kõike pole aga siiski võimalik ette nähta.

"Eelmised kriisid on õpetanud seda, et paljud ettevõtted on suunanud end ikkagi Lääne turgudele. Mõned ettevõtted küll on, kes on suunatud Vene turule, aga nende sõnul on tähtsad isiklikud suhted ja seepärast neid poliitiline pool ei mõjuta. Samas võib juhtuda, et Vene pool ütlebki ettevõtjatele, et Euroopa poolt neile enam mingit toodangut sisse ei tule. Siis mõjutab küll," rääkis Rohtma.

Osa Eesti masinatööstuse ettevõtteid viib oma kauba Venemaale Soome kaudu, sest soomlased on Venemaalt eestlastest paremas kirjas.