Euroopa Liidu uus sanktsioonide pakett Venemaa vastu on valmis. Täna õhtuks oodatakse Brüsselist sanktsioonide alla langevate valdkondade täpsemat nimekirja, vahendasid ERR-i raadiouudised.

Rahvusvaheliste suhete doktor Viljar Veebel leidis euroliidu kehtestatavate sanktsioonide hindamisel, et tehti liiga vähe ja liiga hilja. Nende mõju Venemaale on tema silmis kahesugune.

"Kõigepealt on oligarhidele antud personaalne sõnum, et nad ei ole Läände oodatud. Mingi osa nende varast on külmutatud. See nimekiri on suhteliselt lühike ja seal on need, kes seda juba ka ette ootasid," lausus Veebel.

Samuti kannatavad politoloogi sõnul mõningad ettevõtted, eelkõige nikli-, gaasi- ja mõnede maakide tootjad, ning seda seetõttu, et langeb nende äripotentsiaal ning aktsiad.

"Arvestades seda suurt etteteatamist, siis Venemaa praegu oluliselt ei kannata ja nähtavasti suudab [sanktsioonide tagajärgi] vähemalt kolme aasta plaanis kompenseerida. Maailmas on veel riike, kes ei ole sanktsioonidega liitunud ja toodavad neid kaupu, mida Venemaa vajab," ütles ta.

Lisaks on jäetud auke oligarhe puudutavatesse sanktsioonidesse, märkis Veebel.

"On ju ka teada, kus neid rahasid anonüümselt Euroopas hoitakse ja millistesse pankadesse või kontodele võiks vaadata. On ka teada, kus venelastel asuvad Euroopas loodud firmad, mida täna pole puututud, ja milliste pankade all nad oma kapitali liigutavad," tõi ta välja.

Euroopa on politoloogi hinnangul leidnud, et kahju iseendale tuleb igal juhul vältida. Ta tõi näiteks 1,2-miljardilise Mistral-tüüpi sõjalaevade tehingu Venemaaga, millest Prantsusmaa pole nõus loobuma.

"Euroopa ise ei taha miljarditki kaotada, et Euroopale mõju avaldada. Miljard Euroopa Liidu ja Venemaa suhetes on ikkagi kärbsemust. Prantslaste tõmmatud piir näitab väga selgelt, et tehakse midagi seepärast, et näidata tegemist, mitte tulemuse saamiseks," lausus ta.

Veebeli silmis tundub, et praegu ei takista miski esimese Mistrali-klassi helikoterikandja üleandmist, kuid häda on selles, et teine sõjalaev ehitatakse juba Venemaal ning seda protsessi ei saa enam takistada.

"Jääb ikkagi küsimus, et kui Mistrale ei peatata, siis mida üldse. Spetsiifilise ründerelva puhul, mis meie kõigi julgeolekut alandab, ei saa olla mitte mingisugust põhjendust," rõhutas ta.