Ekspert: 16-aastased valijad oleksid meedia liigse mõju all ({{contentCtrl.commentsTotal}})

Foto: Postimees/Scanpix

Valitsus toetas seaduseelnõud, millega soovitakse anda kohalikel valimistel hääletamisõigus juba alates 16. eluaastast. Emori uuringueksperdi Aivar Voogi sõnul puudub aga paljudel noortel erakondlik eelistus ja nad on kergesti mõjutatavad valimiskampaaniatest.

Seadusemuudatuse jõustumisel, mis eeldab põhiseaduse muutmist, lisanduks potentsiaalsete valijate hulka kuni 24 000 noort.

Valimisea langetamine ei ole võimalik üleöö ja see vajab kahe riigikogu koosseisu heakskiitu. Järgmised kohalikud valimised on aga alles aastal 2017 ja selleks ajaks on võimalik seadus jõustada.

Järjepidevalt erakondade toetust uuriva TNS Emori analüütik Aivar Voog ütles "Aktuaalsele kaamerale, et vanemate, sõprade ja meedia mõju gümnaasiuminoortele on palju suurem kui koolijuhtide mõju.

"Nende (16-aastaste valijate - toim.) poliitilised hoiakud on ebastabiilsed. Ja kindlasti nad on meedia poolt suuresti mõjutatavad," arvab Voog.

Ta märkis, et kui 16-17-aastased saaksid valimisõiguse, siis see, kelle poolt nad hakkaksid hääletama, sõltuks väga palju just enne hääletamist levivast meediakajastusest. "Reklaamikampaaniad suudaksid neid kindlasti oluliselt kergemini mõjutada kui vanemaealisi."

Voog lisas, et noorte poliitilised hoiakud on väga ebastabiilsed ja tihti ei oska või ei soovi nad ennast poliitliselt määratleda. Seetõttu ei ole Voogi hinnangul ühelgi erakonnal valimisea langetamise korral eelispositisiooni.

Toimetaja: Sven Randlaid

Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: