Mägi-Karabahhi konflikt on juba nii vana, et selle algust keegi õieti ei mäletagi, vahendasid ERR-i raadiouudised.

Mägi-Karabahh on endine Aserbaidžaani autonoomne oblast, kus elavad peamiselt armeenlased. Möödunud sajandi 80ndatel aastatel hakkasid armeenlased ja aserid piirkonna kuuluvust relvade abil lahendama. Lõplikku relvarahu pole tänini sõlmitud.

Selle kuu alguses läks piiril taas ägedaks tulevahetuseks, mille alustamises süüdistavad pooled vastastikku teineteist.

Venemaa president Vladimir Putin peab sel nädalal Armeenia ja Aserbaidžaani riigipeadega kriisikõnelusi Mägi-Karabahhi ümber taas puhkenud kokkupõrgete üle, teatas Moskva. Kui nüüd selle nädala lõpus algavatel läbirääkimistel tulemusteni ei jõuta, on Aserbaidžaan ähvardanud Mägi-Karabahhi taas jõuga endaga liita.

Tartu ülikooli rahvusvaheliste suhete teooria professor Eiki Berg on skeptiline, kas läbirääkimistelt on mõtet tulemust loota. "Ma arvan, et need kõnelused ei lahenda seda konflikti. Võib-olla kõige olulisem on see, kui õnnestub ära hoida selle konflikti eskaleerumine," arvas ta.

Konflikt on kestnud 30 aastat. See algas väga äkiliselt, surma sai 30 000 inimest, aga tänini pole suudetud kehtestada muud peale relvarahu režiimi.

"Tundub, et ükski osapool pole väga selget huvi üles näidanud selleks, et seda konflikti lõplikult lahendada. Tegelikult konflikti lõpplahendus tähendaks erinevatele osapooltele erinevaid asju. Aserbaidžaan ilmselt soovib konflikti lahendusena näha seda, et Mägi-Karabahh taasliidetakse Aserbaidžaani koosseisu. Armeenia soovib lahendusena näha seda, et Mägi-Karabahhia teostab rahvaste enesemääramisõigust ja kui ei toimu liitmist Armeenia külge, siis vähemasti see piirkond säilitab de facto iseseisvuse," rääkis Berg.

Rahvusvaheliste suhete eksperdi sõnul on Mägi-Karabahhi konflikti puhul kaasatud ka suuremad jõud nagu Venemaa, USA, Türgi või Prantsusmaa, kes näevad seal oma huve mängus.

"Kõige kaalukam roll on Venemaal. Venemaa on aegade jooksul näidanud väga kahepalgelist poliitikat, on toetatud nii Aserbaidžaani kui ka Armeeniat. See on "jaga ja valitse" poliitika: olla seotud konfliktiga ja hoida protsesse oma kontrolli all," selgitas Berg.

Selles konfliktis hoiab Eesti tema hinnangul väga madalat profiili.

"Ma ei oleks üldsegi imestunud, kui ametlik retoorika oleks see, et tuleks austada riikide territoriaalse terviklikkuse põhimõtet, mille tulemusena Eesti justkui toetaks selles küsimuses Aserbaidžaani," lisas professor.

Venemaa toetab tema sõnul kahtlemata Armeeniat, sest see on üks vähestest endistest Nõukogude Liidu vabariikidest, mis väga tugevalt sõltub Venemaa julgeolekutagatistest ning on ka üles näidanud soovi Euraasia Tolliliiduga ühinemiseks.

"Armeenias ei ole teisi valikuid, on ainult halvad ja väga halvad. Lihtsalt halb valik tähendab seda, et antakse ennast vabatahtlikult Venemaa kätte," lisas Berg.