Kohtumisel vaadati looduses läbi võimalikud tehnilised lahendused inimeste, loomade ja tehnika liikumiseks, vahendasid ERRi raadiouudised.

Pärnu maavanem Andres Metsoja ütles, et püüab vallaga läbi rääkida selle, kuidas riik saaks panustada kohalikku kogukonda.

"Näiteks kui me ikkagi leiame, et on mõistlik ja maksumaksjatele odavam teha trassikoridor otse ja ei ole võõrandatavaid objekte ehk kellegi kodu sinna alla ei jää ning see on igas mõttes majanduslikult mõistlikum, siis tuleb leida kokkuleppekoht riigi ja kohaliku omavalitsuse vahel, et eraldada ressurssi siia piirkonda," selgitas ta.

Metsoja tõi näiteks raha investeerimise kohalikesse teedesse, et elanikud tunnetaksid, et raudtee tulemine kompenseeritakse nende elukeskkonna parandamisega.

Kaalumisel on jätkuvalt kaks võimaliku trassi. Üks liigub otse läbi külade ja põllumaade ning teine variant läheks tiiruga ümber külade.

Kohal olnud omavalitsuste esindajad eelistavad ümber külade minevat varianti, sest see häiriks inimesi kõige vähem.

"Ilmselgelt läheb valla arvamus oluliselt lahku planeerijate arvamusest, kes lähtuvad sellest, mis on paberil ja mida rahanumbrid näitavad. Tänase kohtumise käigus üritame näidata, et see pole ainult raha ja jutt trassil, vaid siin on ka emotsioonid, inimesed, töökohad, läbipääsud," rääkis Vändra valla volikogu esimees Tarmo Lehiste.

Selgelt murelikud on ka maaomanikud, kelle maadel Rail Balticu trass võib hakata kulgema.

"Mingi kompensatsioon peaks olema. Kuskil peaks ju talukohal olema, kus metsa saab teha, sest maal on ju kütet vaja. Midagi peab toimuma. Kodukohast ära minna ka ei tahaks," ütles Vändra vallas elav Kopli talu peremees Toomas Kraavi.

"Praegu on selgusetu see, kas trass läheb üle põldude või tuleb mulle täitsa hoovi ja ma pean hakkama aknaklaase vahetama selleks, et saaks siin klirina saatel edasi elada," rääkis Lõo talu perenaine Hiie Lilienthal, kelle maadest möödub üks võimalik trassiversioon.

Konsultant: trassieelistus on põhjalikult läbi mõeldud

Pärnumaal on Rail Balticu trassi kulgemises suures osa kokku lepitud, vaidlusi pole lõigul Läti piirist Pärnu linnani. Planeerijate pakutust teistsugust trassi tahavadki vaid maakonna põhjaosa omavalitsused, vahendas "Aktuaalne kaamera".

Tänasel kohtumisel püüti teineteise argumente mõista.

"Kõike on võimalik kompenseerida ja lõppkokkuvõttes kinni maksta. Aga see elukeskkond rikutakse või seda muudetakse igaveseks. Kui on variandid, et seda elukeskkonda saab võimalikult vähe puudutada, siis vallas me peame seisma eelkõige vallaelanike huvide eest," kinnitas Tarmo Lehiste.

Maavanem Metsoja tõdes, et majanduslikult on keeruline leida argumente, miks peaks minema ringi kui saab otse ja see on ka odavam. "Samas on alati sellises planeerimisprotsessis ka emotsionaalset tausta," lisas Metsoja.

Rail Balticu projekti eestvedajad sooviksid, et trass kulgeks kõige otsemat teed läbi küla. Rail Balticu projekti tehniline konsultant Mikk Reier rääkis, et tänasel kohtumisel käidi vallainimestega koos väljas ning selgitati trassivariante. Projekti eestvedajad aga said teada kohalike seisukohad lahendustele.

Planeerijate kinnitusel on nad oma trassieelistuse põhjalikult läbi mõelnud.

"Ma pakun konsultandina sellist varianti, mis meie arvamuse ja arvutuste põhjal oleks projekti eesmägi poolest ja riigi poolest parim variant. Me ei kaalu ju ainult rahalist varianti," ütles Reier.

Ta lisas, et kui otsustatakse valdade soovitud variandi kasuks, on arvesse võetud üksnes emotsionaalseid väärtusi.