Tartu koolides käivitub pilootprojekt sotsiaalsete suhete parandamiseks
Paljudes Eesti koolides puudub ekspertide hinnangul sõbralik õpikeskkond, kuid Tartus püütakse katsetada Norras väljatöötatud mudelit, mis aitab kaasa koolis erinevate sotsiaalsete suhete tekkimisele ja koolirõõmu naasmisele. Esimeste pilootkoolidena osalevad programmis kolm Annelinna kooli.
Haridusministeeriumi PISA testi Eesti tulemuste analüüsist selgub, et lapse sotsiaalne keskkond mõjutab oluliselt tema õppeedukust, vahendasid ERRi raadiouudised.
Tartu linnavalitsuse haridusosakonna juristi Kairit Peekmani sõnul näitavad teiste uuringute tulemused, et nii õpilased kui õpetajad pole rahul oma suhetega koolis.
"Projekt ongi rohkem suunatud sotsiaalsele keskkonnale, mitte akadeemilisele võimekusele. Me üritame tegeleda selle küsimusega, mis on uuringute tulemuse kohaselt meie nõrk koht. Kui see õnnestub, siis meie kogemused on tervele Eestile avatud ja me kavatseme mudelit edasi levitada," rääkis ta.
Õpetajate ja laste vaheliste suhete parandamiseks lähtub projekt mitmelt tasandilt. Koolides luuakse 7- kuni 8-liikmelised õpetajatest koosnevad rühmad, kes saavad kokku iga kahe nädala tagant, et analüüsida tunnis olnud probleeme ja seda juba LP-mudeli põhjal. Selle tulemusena saab õpetaja ka lahenduse, kuidas edasi toimida.
Tartu Kivilinna gümnaasiumis käivitub taoline analüüsimeetod juba sel sügisel.
"Minuni on jõudnud osade õpetajate arvamus, et kindlasti on vaja mingit sellist abivahendit, mis aitaks toimetada nende lastega, kellel on tuge vaja. Meil ei ole praegu süsteemset head lähenemist. Kui Norras on selline teadmine, mis on seal töötanud, siis kindlasti tasuks seda proovida," arvas direktor Karin Lukk.
Lisaks sotsiaalsetele suhetele proovitakse projekti raames ka seda, kuidas mõjub õpilase edukusele klassiruumi muutmine avatud ruumiks.
Peekmani sõnul on idee muuta ühes või kahes Tartu koolis terve üks koolimaja tiib avatud ruumiks, kus lammutatakse maha kõik vaheseinad ning mis sisustatakse vastavalt, et iga laps saaks õppida ja suhelda just talle sobival meetodil.
"Luuakse avatud õpiruum, kus on võimalik ühtedel õpilastel teha rühmatööd, teistel töötada individuaalselt, kolmandatel kuulata õpetajat. Tekivad justkui pesad klassis, mis äärmuslikul juhul võib olla ka tavaline mets väljaspool koolimaja seinu. Sellises kohas on võimalik pesakesed moodustada nii, et nad vastavalt soodustaksid ühist õppimist, teistest eraldumist või oma tulemuste esitlemist teistele, õpetaja kuulamist vms," selgitas Tartu ülikooli pedagoogikumi juhataja Margus Pedaste avatud ruumi mõistet.
Toimetaja: Merili Nael