Põhja-Pärnumaa omavalitsused kavandavad ühinemist ({{commentsTotal}})

Põhja-Pärnumaa omavalitsused Vändra vald, Vändra alev ja Tootsi vald kavandavad ühinemist. Vastava ettepaneku kavatseb naabritele teha Vändra vald, sest alevil puudub Tootsiga ühine piir.

Kahe Vändra, valla ja alevi võimalik liitumine on habemega lugu, seda on mitmel korral ja eri moel kavandatud juba kakskümmend aastat ja alati on olnud nii, et alev tahab liituda, aga vald mitte. Mullu pärast kohalike omavalitsuste valimisi Vändra vallas võimule tulnud koalitsioon pani liitumise aga suisa koalitsioonileppesse, vahendasid ERRi raadiouudised.

"Praegune vallavõim ehk volikogu koalitsioon on oma koalitsioonilepingus pannud kirja, et kaks Vändrat ühinevad. Ka Tootsi on avaldanud soovi liitumisläbirääkimistega ühineda ja nüüd on kolm omavalitsusjuhti teinud siseministeeriumile avalduse konsultatsiooniteenuse tellimiseks," rääkis Vändra vallavanem Jaanus Rahula, kelle sõnul on siseministeerium neile määranud ka konsultandi.

Vändra alevivanema Toomas Sontsi mäletamist mööda tegi alev vallale esimest korda liitumisettepaneku 1992. aastal. "Me oleme kolmel korral teinud ametliku ettepaneku ühinemiseks. Ma olin tollase Kaisma vallavanema Andres Metsojaga ja Järvakandi vallavanema Mart Järvikuga ka see inimene, kes algatas vahepeal ka suurema, viie valla ühinemise 2003. aastal," rääkis Sonts.

Tootsi vallavanema Kalev Kaljuste sõnul on varasemad ühinemisplaanid liiva jooksnud, kuna Vändratel on omavahel igasugu klaarimisi olnud. Samuti on põhjuseks toodud ka Tootsit.

Kaljuste hinnangul ei saa aga tema juhitavat valda enam väikseks ja viletsaks pidada. "Pigem oleme me selline tubli Eesti maapere, kus tuleb tegeleda kõigega ja hakkama saada. Kui vaadata tulevikuperspektiivi, siis mina näen, et me peame ühinema sellepärast, et me ei suuda oma vallaaparaati kunagi nii võimsaks viia kui ta on suurtes valdades. Just spetsialistide osas ei jätku meil nii palju vahendeid, et avalikku sektorit nii palju suurendada," rääkis Kaljuste.

"Kui kaks Vändrat suudavad omavahel kokku leppida, siis Tootsi on täna nendega kaasa minemas," lisas ta.

Vändra vallavanema sõnul ühinemisega ei kiirustata, vaid sellega toimetatakse tasa ja targu. Kõigepealt teeb volikogu sügise naabritele vastava ettepaneku ja siis pannakse paika tegevuskava.

Toimetaja: Maarja Roon



Rimšēvičs (vasakult teine) ja Pilštšikov tema kõrval 22. augustil 2010. Venemaal jahipeol.
"Läti panganduse eripära"

AP: Läti keskpanga juht nõudis pistist ja käis Putini liitlastega jahil"Läti panganduse eripära"

Uudisteagentuur Associated Press kirjutab, et Läti keskpanga president Ilmārs Rimšēvičs nõudis Norvik panga juhtidelt 100 000 eurot kuus, et pank saaks edukalt Läti turul tegutseda. Samuti tuleb artiklis esitatud väidete põhjal esile Rimšēvičsi võimalik seotus Venemaa suunalt organiseeritud rahapesuga, mis omakorda võib tähendada ka väljapressimisohtu Kremli eriteenustelt.

Maratonil kokku kukkunud professor Rein Ahas suri

Suri Tartu Ülikooli rektor Volli Kalm

uudised
ALKO1000 alkoholipood Lätis Valkas Eesti piiri ääres.
Lisapealkiri

Ministeerium hindab alkoholiaktsiisi tegelikuks alalaekumiseks 23 miljonitLisapealkiri

Alkoholiaktsiisi mullusest 55 miljoni euro suurusest alalaekumisest ligikaudu pool ehk 28 miljonit eurot laekus riigile tegelikult 2016. ja 2018. aastal enne aktsiisitõusu soetatud varude tõttu. Piirikaubandusest või tarbimise vähenemisest tulenev alalaekumine oli möödunud aastal ligikaudu 23 miljonit eurot, näitavad rahandusministeeriumi arvutused.

uudised
Ameerika lipp ja Mao Zedongi portree

Tehnikauudised: sinu taskus võib olla Hiina küberrelv ja unustatud teenused

Tehnikamaailmas kütavad endiselt kirgi turvaaugud, mis tekitavad peavalu nii valitsustele, ettevõtetel kui ka tavakasutajatele. Nii ei soovita näiteks USA võimud enam ameeriklastel soetada Hiina päritolu nutiseadmeid, rike Facebooki innovatiivses kaheastmelises autentimissüsteemis "äratas" ellu unustatud SMS-teenused ning Google ei lase enam nii lihtsalt fotot näpata.

Kuperjanovi pataljon harjutas sel nädalal Sirgalas.

Kolonel: et 2. jalaväebrigaad poleks lihtsalt piiritulp, on ressursse juurde vaja

Sel nädalal esitles kaitseministeerium kaitseväe arengukava aastateks 2019-2022, mille kohaselt investeeritakse meie kaitsevõimekusse enam kui 2,2 miljardit eurot. Üks prioriteete on 2. jalaväebrigaadi järeleaitamine tasemele, mis on Tapal asuval 1. jalaväebrigaadil. Kolonel Eero Rebo hinnangul ei ole 2. jalaväebrigaad praegu vaeslapse rollis, kuid vahendeid on juurde vaja.

Järjejutt: kuidas ma Muski auto ära varastasin
err.ee 45. Tartu maratonil
ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.
Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: