Artikkel on rohkem kui viis aastat vana ja kuulub arhiivi, mida ERR ei uuenda.

Ligi: sularahaga laste vaesuse probleemi ei lahenda

{{1408205558000 | amCalendar}}
Foto: ERR

Rahandusminister Jürgen Ligi hinnangul tuleb riigil laste vaesuse vähendamisel eelkõige panustada teenustele, mitte sularahale.

Arvamusfestivalil peetud debatil märkis Ligi, et tegelikult ei olemas laste vaesust, sest nad ei ole omaette majandusüksus. Tuleks rääkida vaeslastest, vaesuses elavates lastest või hüljatud lastest.

Ministri hinnangul on Eesti siiski viimase 15 aastaga suurel kiirusel arenenud ja ühes sellega on muutunud keerukamaks ka sotsiaalsüsteem. Ta tõi näiteks, et isegi töötuks jäämise korral antakse nüüd mõneks ajaks hingamisruumi.

Ta avaldas kahetsust, et poliitikas kipuvad läbi minema asjad, mis meeldivad võimalikult paljudele või vähemalt valijagrupile, mitte need, mis adresseerivad suurimaid valupunkte.

Ka lastetoetuse ühtlane tõstmine on tema hinnangul halb näide, kuidas probleemi püütakse lahendada raha külvates. Vajaduspõhine lastetoetus on saanud aga Ligi hinnangul ebaõiglaselt palju kriitikat.

Nii-öelda raha pihku pistmisest ei saa rahandusministri hinnangul täielikult loobuda, aga raha suunates tuleb seda teha teadlikult, sest muidu on oht, et raha ei pruugi lapseni jõuda.

Sotsiaalvõrgustik on tema hinnangul hea, sest haridus on ühtlaselt kättesaadav, tervishoiusüsteem on efektiivne ja suurte soodustustega just lastele.

"Põhiliselt tulekski laste puhul luua eeldusi tulevaseks toimetulekuks. Haridus, tervis, koolivälised arenemisvõimalused. See, kui palju vanematel on sularaha, ei tohiks neil anda tunda ja me ei peaks seda ületähtsustama," rõhutas Ligi.

Tema hinnangul on parim lahendus, kui raha kogutakse tsentraalselt kokku ja jagatakse heas mõttes diskrimineerivalt. "Aidatakse kõige nõrgemaid, aga teenustega kõiki võimalikult ühtlaselt. Et võimalused oleks võrdsemad," selgitas ta.

Swedbanki juhatuse liige Robert Kitt lausus, et laste vaesuses puhul saab jutt olla ikkagi leibkonna vaesusest. Ta tegi ettepaneku loobuda teadmisepõhise majanduse narratiivist. "Kõrgtehnoloogilised töökohad tulevad varem või hiljem. Madala kvalifikatsiooniga inimestele töövõimaluste pakkumine on väljakutse."

"Vaja oleks totaaltööhõivega majandust. Et igaühel oleks võimalik käia tööl ja teenida leib lauale," märkis Kitt.

Toimetaja: Priit Luts

Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: